Jäägriteks kutsutud noored soome mehed läksid 1915. aastal salaja Saksamaale õppima sõdima Venemaa vastu. Soome vajas sõdureid Venemaast lahku löömiseks.
Jäägid sõdisid sõjas Saksa armee koosseisus. 1916. aasta jõulude eel oli rinne jõudnud Läti linna Libau, praeguse nimega Liepāja alla. Soomlased laulsid oma Porilaste marssi ja see ei jäänud kohalikele märkamata. Nad said aru, et tegemist polnud sakslaste, vaid soomlastega.
Jäägriorganisatsioon sündis 1914. aastal pärast esimese ilmasõja puhkemist, kui isamaaliselt mõtlevatel soome üliõpilastel tärkas plaan eraldada Soome Venemaast. Noored mehed läksid 1915. aasta algul salaja Saksamaale sõjandust õppima. Neist pidi saama iseseisva Soome vabariigi sõjaväe tuumik. Kõik toimus salaja, sest Soome oli siis veel Venemaa osa ja Saksamaa oli Venemaa vaenlane.
Soomlastest koosnev 27. jäägripataljon jõudis Saksa armee koosseisus Lätimaale 1916. aasta suvel. Saksa-Vene rinne olid tol ajal vastamisi just Lätis. Jõulude ajaks sõjapidamine katkes ja läks edasi peale jõule. Jäägrid läksid rongi peale ja sõitsid rindele 1917. aasta algul, ent saabusid Liepājasse tagasi märtsikuus. Pärast seda veetsid jäägrid Liepājas terve aasta kuni 1918. aasta alguseni. Jäägrid jõudsid Soome alles 1918. aasta veebruaris. Soomes möllas siis kodusõda ja jäägrid asusid võitlema valgete poolele.
Soome jäägrid elasid Liepājas kahes kasarmus. Soome sõdurid olid kohalikele tuntud oma põhimõttekindluse poolest – erinevalt saksa sõduritest polnud neid võimalik toiduga ära osta. Lätlastele jäid soomlased meelde oma lõbusa oleku ja laulmisega. Muidu vaiksed kohvikud muutusid meeleolukaks niipea, kui soomlased sisenesid. Vaikus linnas tuli osaliselt sellest, et pooled elanikud olid sõja eest põgenenud. Soomlastel paistis olevat rohkem raha kuis sakslastel. Nad pidutsesid kõrtsis nimega Kuldne ankur, ülemused käisid Hotel de Rome’is.
Enne Soome minekut vandusid Soome jäägrid kohalikus Liepāja kirikus truudust Soome valitsusele ehk valgetele. Kirikus tehakse praegu remonti ja seal on väljas väike näitus Soome jäägritest.
Soome parlament Eduskunta kuulutas iseseisvuse välja 1917. aasta 6. detsembril. 1918. aasta alguseks olid iseseisvat Soome riiki tunnustanud Nõukogude Venemaa, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa ja Austria-Ungari. 1918. aasta algul maabus Soome Saksa sõjavägi ning Soomest pidi saama kuningriik eesotsas Hesse printsi Friedrich Karl’iga. See plaan ei teostunud. 1920. aastal tegi ajalugu 23-aastane Paavo Nurmi, kes võitis Antwerpeni olümpial kolm kulda ja ühe hõbemedali. Samal aastal sõlmiti Venemaaga Tartu rahuleping.
Esimese kommertslennu tegi Helsingist Katajanokkalt Finairi eelkäija Aero Oy postilennuk Tallinna 1924. aastal. Esimesel tegevusaastal teenindas Aero 269 reisijat.
Soome autostumine oli 1920ndatel aastatel kiire. 1925. aastaks oli Soomes 10 000 autot. Tuntumad kaubamärgid olid Benz, Citroën, Fiat, Ford ja Opel. 1929. aasta 25. oktoobril ehk nn mustal reedel kukkus kokku New Yorgi börs. Algas üleilmne majanduskriis, mille mõjud ulatusid isegi Soome.
