Eeloleval neljapäeval kogunevad Põhjamaade riigipead Helsingisse tähistama Soome 100. aastapäeva. Põhjamaad on terves maailmas erakordsed, kuna neil näib kõik õnnestuvat: Soome on maailma kõige vabam ja turvalisem, Taani kõige vähem korrumpeerunud, Rootsi kõige naistesõbralikum, Islandil on kõige suurem sugupoolte võrdsus. Seda nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata. Mis on Põhjamaade enneolematu edu saladus?!
Soome Yle helistas maailma õnneprofessorile, Kanada teadlasele John F. Helliwellile, kes paneb igal aastal kokku maailma õnneraportit. Raporti järgi on maailmas viie parema hulgas tervelt neli Põhjamaad. Võrdluseks, Eesti on alles 66. kohal, ühe koha võrra Valgevenest ees, aga tagapool Lätist (54. koht), Leedust (52) ja Venemaast (49).
Helliwell ütleb kõigepealt, et naudib ise elu nagu Põhjamaades: ta elab Vancouveri lähedal keset loodust, maja köetakse päikseenergiaga ning akna taga paistab kaunis merevaade.
Kas Põhjamaades on midagi sellist, mida mujal pole? Helliwell vastab, et seda, mida on tehtud Põhjamaades, on võimalik teha igal pool mujal. Ajalool pole seejuures mitte mingit tähendust.
Põhjamaad hakkasid teistest erinema alles vähem kui 20-30 aastat tagasi. Teised riigid on sotsiaalsete reformidega Põhjamaadel sabas sörkinud. Põhjamaade heaolu sünniajaks peetakse aga 1930ndaid aastaid, mil pöörduti demokraatliku arengu teele. 1930ndatel algas Põhjamaades sotsiaaldemokraatia võidukäik ja on kestnud tänase päevani. See tähendas võrdõiguslikkust igas valdkonnas. Sotsiaaldemokraatia tõi kaasa rahvapensioni ning pere- ja töötutoetused. Sugupoolte võrdsus kasvatas tööjõudu ning lisas tarbimist, tõstis majanduskasvu ning aitas arendada haridussüsteemi.
Ühiskonna võrdsus on Helliwelli arvates üks õnnelikkust lisavaid tegureid. Samas on oluline märkida, et Põhjamaade õnnelikkus ei tulene ühiskonna heaolu mudelist. Õnnelikkuse põhjuseks on Põhjamaadele iseloomulikud tunnused, aga need ei iseloomusta ainult Põhjamaid.
Helliwelli uurimistes on tähtsal kohal võrdõiguslikkus, aga lisaks sellele on oluline, et inimene on oma valikutes vaba, samuti on tähtis sõltumatuse, usalduse ja õigluse õhkkond. Lisaks on tähtis oodatava eluea pikkus, SKP elaniku kohta, suuremeelsus ning hooliv õhkkond.
Raporti tegemiseks küsitleti inimesi kokku 155 riigis. Vastajad pidid ise oma elu hindama ja arvama, kuivõrd lähedal või kaugel on nad ideaalsest elust.
Ühiskonna õnnelikkuse eelduseks on asjaolu, et inimesed tahavad teineteist aidata ja teevad selleks koostööd. Heaolu ja õnnelikkus satuvad ohtu niipea, kui inimesed enam üksteisest ei hooli. Põhjamaades on eriti tugev tunne, et sind aidatakse isegi siis, kui sa hätta satud. Kõik rohkem kogevad seda islandlased. Heaoluühiskonna üheks tunnuseks on asjaolu, et saad vajadusel teistelt abi ning oled valmis ise teisi abistama. Inimesed tahavad tunda, et neid hinnatakse, räägib Helliwell.
Maailmas on uuritud sedagi, kuivõrd saad abi, kui satud hätta maailma suurlinnades. Selles osas võitis esikoha Helsingi: kaotatud rahakott tagastatakse seal omanikule 11 juhul 12-st.
Kanada professor seob Põhjamaade heaolu ilmastikuga: külmades oludes on ellujäämiseks vaja teha rohkem koostööd ja teineteist abistada. Näiteks Kanada põhjaosas elavad inuiidi hõimud pole omavahel kunagi sõdinud.
Heaoluühiskonna mudel on olnud aeg-ajalt küsimärgi all. Näiteks 1990ndate algul leidsid majandusliberaalid, et kõige edukamad on kõige efektiivsemad ühiskonnad. Praegu seavad heaoluühiskonnale väljakutseid kärped, ühiskonna vananemine ja massiline immigratsioon. Mõnedes Põhjamaades koheldakse immigrante kehvemini kui kohalikke elanikke. See aga ei tähenda veel heaoluühiskonna põhimõtetest loobumist. Vastupidi, inimeste heaolu on tõusmas üheks põhiteemaks maailma majandusfoorumitel, kus varem hinnati arengut ainult läbi majanduskasvu.
Mis on õnneprofessori sõnum 100-aastasele Soomele? Helliwell usub, et tulevikuski saavad paremini hakkama võrdsemad ühiskonnad. Põhjamaad aga võivad tema arvates asja rahulikumalt võtta – karme reegleid võiks veidi leevendada.
