Vikerraadio intervjueeris täna soomekeelse SSS-Raadio toimetajat Kalle Tapio Reinit, kes ütles, et pole rahul raadiolubade jagamise korraga. Selle peale lubas kultuuriministeerium uurida tervet raadiomaastikku laiemalt.

Vabatahtlikul alusel tegutsev SSS-Raadio kaotas ringhäälingulubade konkursil Äripäeva raadiole, mis soovis kasutada sama sagedust 92,4 MHz, mida seni oli SSS-Raadio ajutisel alusel kasutanud. See tähendas, et Eestis tegutsev ainus soomekeelne raadio jäi Soome Vabariigi 100. sünniaastal raadioloast ilma.

Kalle Tapio Reini leiab, et konkursi otsustusprotsess oli läbipaistmatu ja konkureeriv Äripäeva pakkumine ülepaisutatud. „Protsendid olid seal täitsa sassis,” kommenteeris Reini konkursile laekunud konkureerivat pakkumist, „jurist vaatas need ka üle ja ei saanud aru, mis toimub. Need olid ülepaisutatud.”

Reini viitas Äripäeva taotlusele, mille kohaselt oli kohalikku elu kajastavate saadete osakaaluks märgitud programmis 80%.  Reini ütles, et tal pole Äripäeva vastu mitte midagi, aga ta pole rahul protsessiga, kuidas seda tehti. Tema arvates on lubamatu juba see, et panna omavahel konkureerima soome- ja eestikeelne raadio.

Oma murele ei saanud SSS-Raadio vastust raadioloa andmisega tegelenud komisjonilt. Komisjoni liige, kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Mati Kaalep ütles, et vastus on raadiole siiski antud.

„Komisjoni liikmete koosseis on avalik,” märkis Kaalep. Tema sõnul on raadio selle kohta küsinud ja küsimuste peale on infot antud. „Meie hinnangul oleks võinud protsess olla veel läbipaistvam kui me oleksime enne enda kõrvaltingimuste määramist kutsunud kokku veel täiendava nõuandva komisjoni, aga me sel hetkel ei leidnud, et see peaks olema tingimata vajalik,” lisas Kaalep.

Mati Kaalep kinnitas, et kriitikat arvestatakse järgmisel raadiolubade konkursil aasta pärast. Samuti on plaanis kaardistada uuesti Eesti raadiomaastik.

„Me oleme analüüsinud, kuidas me võiksime kõrvatingimuste seadmise protseduuri kaasajastada, me oleme kohtunud ringhäälingute liiduga ja me plaanime teha analüüsiva uuringu sellest, kuidas Eesti praegune raadiomaastik on muutunud,” jätkas Kaalep.

Soomekeelse raadio jaoks on tegemist positiivse arenguga, sest veel kuu aega tagasi lubati soomekeelsele raadiole, et uus raadiolubade konkurss tuleb kahe aasta pärast. Kui kuu ajaga on nihkunud tähtaeg edasi ühe aasta võrra, siis jääb loota, et kuu aja pärast on võimalik Eestis tegutsevale ainsale soomekeelsele raadiole leida Soome Vabariigi 100. aastapäev puhul üks raadiosagedus.