Kuigi Eestis peetakse Soome palgataset heaks, siis jääb see muule Euroopale alla. Odav tööjõud on Helsingi eelis võrreldes teiste Euroopa pealinnadega. See asjaolu läheb vastuollu Soome tööandjate keskliidu juhi Veli-Matti Mattila väitega, et Soome palgad on 10-15 protsenti liiga kõrged.
Kõrgema haridusega spetsialistide koha pealt pole Mattilal õigus, vahendab Helsingin Sanomat. Mitmete naabermaadega võrreldes makstakse Soomes kõrgharidusega inimestele suhteliselt madalat palka.
Selles sektoris on soomlaste palgad väga konkurentsivõimelised, ütles välisinvestoreid Helsingisse meelitava Helsinki Business Hub’i juhataja Marja-Liisa Niinikoski. Tema väitel on töötasu hell teema ning keegi ei soovi, et insenerid hakkaks rohkem palka küsima. Ent näiteks Stockholmis makstakse võrreldes Soomega kohati kaks korda rohkem palka, lisab rahvusvahelise ärivõrgustiku Amcham Finland juhataja Kristiina Helenius. Rootsi kõrgemat palgataset põhjendab kiire kasv, samas kui Soomes on jätkuvalt suur tööpuudus. Töötasu sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast.
Teisalt on naabermaadest odavam tööjõud Soome eelis, mis eristab Soomet võrreldes Rootsi, Norra ja Taaniga. Seni on Soome ja Helsingi jäänud rahvusvaheliste ettevõtete meelitamises Rootsile ja Stockholmile alla.
Soome kohta on jäänud püsima müüt, et see on kallis maa. Aga see pole enam tõsi. Ühelt poolt on küll nii, et Soome tööturg pole eriti paindlik ja töötajatest on raske lahti saada, aga palgad on väga konkurentsivõimelised, ütles Kristiina Helenius.
Neid väiteid kinnitab rahvusvahelise suurkorporatsiooni Bayer Põhja-Euroopa peakontori juhataja Oliver Rittgen. Bayeri Põhja-Euroopa esindus asub Espoos. Turus on ettevõttel ravimite tootmisüksus, kus valmistatakse ravimeid üle 100 riigi jaoks. Rittgeni väitel on Soomes väga hea tegutseda, kuna siit leiab haritud tööjõudu väga hea hinnaga. Mis puudutab näiteks teadlasi, siis Soomest on neid võimalik värvata odavamalt kui Saksamaalt.
Kõrgharidusega spetsialistide hinnaeelis tuleb hästi välja IT-sektoris. Financial Times’i FDI Benchmark arvestuse järgi on Soomes IT-sektori tööjõukulud madalamad kui Rootsis, Norras ja Taanis. Näiteks kesktasemel programmeerija tööjõukulu Soomes on 52 900 eurot aastas. Sellest on palk 42 500 eurot. Kõige suuremad on tööjõukulud Norras, üle 65 300 euro. Palga osa sellest on üle 57 000 euro.
Helsingin Sanomat kirjutas aprilli algul, et Helsingi on jäänud võrreldes teiste Läänemere linnadega arengus maha. Näiteks on jäädud selgelt maha Oslost ja Stockholmist. IT-spetsialistide palk on oluline selle pärast, et Stockholmis loodud viie start-up ettevõtte väärtus on üle miljardi euro. Selliste ettevõtete edu tugineb aga just IT-spetsialistidele. Rootsi on edukam, sest seal makstakse IT-spetsialistidele Soomest rohkem.
Veebikaubamaja Zalando Helsingi esinduse juht Tuomas Kytömaa ütles, et Soome palgad on väga konkurentsivõimelised ja Soomes on võimalik saada kogemustega spetsialiste odavamalt kui mujalt Euroopast. Zalando tegutseb moesektoris, aga Soomest värvatakse põhiliselt programmeerijaid. Kytömaa lisas, et palgatase on küll hea, aga olukord muutub kogu aeg. Lisaks palgale on Soome eelis veel Peterburi lähedus.
Helsingi piirkonna ettevõtted on nüüd alustanud projektiga, millega tahetakse Helsingisse meelitada rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid. Üheks präänikuks on just Helsingi suhteliselt madal palgatase.
Projekt on väga ambitsioonikas. Helsingi piirkonnas soovitakse ühe aasta jooksul rahvusvaheliste ettevõtete arvu kahekordistada. Rahvusvahelisi ettevõtteid soovitakse tuua Soome, sest nad loovad töökohti ja maksavad makse. Esinduste tulek Soome on teatud määral ka brändi küsimus. Kui Soomes pole suuremaid esindusi, siis tähendab, et midagi on viga. Soome eduloo toetamiseks on esinduste tulek hädavajalik.
Välismaistelt tulijatelt oodatakse ka otseinvesteeringuid. Seni on Soome olnud kehv välismaalt investeeringute kaasaja. Näiteks Soome osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud investeeringute osas on kõigest o,3%, samas kui Rootsis 4% ja Taanis 2,2%. Soome osakaal peaks olema palju suurem. Investeeringud võiks tulla näiteks teadus-arendustegevusse, mis aitaks tuua Soome rohkem innovatsiooni.
Igaüks saab aru, et oleme nagu Põhja-Korea, kui meil pole investeeringuid, märkis Kristiina Helenius. Välismaised investeeringud ühendavad Soomet paremini muu maailmaga ja on tähtis edukuse mõõdupuu.
Seni on kõik suuremad välisfirmade esindused Põhjamaades endale saanud Rootsi ja Stockholm, kus oli 2015. aasta lõpus 125 suurfirmade piirkondlikku esindust. Kopenhaagenis oli selliseid esindusi 41 ja Helsingis 19.
Tähelepanuväärne on see, et enamik Rootsi loodud esindustest on tulnud väljastpoolt. Rootsi asutasid oma piirkondlikud esindused näiteks tehnoloogiaettevõte Facebook, spordirõivaste tootja Adidas, karastusjookide tootja Coca-Cola, elektroonikafirma Samsung ja kindlustusgigant Allianz. Helsingisse on loodud väljastpoolt vaid 7 piirkondlikku esindust: Saksa ravimitootja Bayer, Šveitsi telekomiettevõte Swisscom, Jaapani autokontsern Toyota, Vene nafta- ja gaasifirma Ojsc Inter, Hollandi ehitusettevõte Koninklijke Boskalis, Hollandi elektroonikafirma Gemalto ja Jaapani tööriistatootja Makita. Lisaks omab Espoos piirkondlikku esindust Jaapani autotootja Nissan.
