Soomes läheb gümnaasiumi pea iga teine õpilane, aga selle populaarsus on aasta-aastalt vähenenud. Kui veel aastatuhande vahetusel lõpetas ülikooli 52% noortest, siis 2015. aastaks oli see osakaal langenud 47%-ni.

Noortest naistest saab Soomes kõrghariduse veidi enam kui pool ja noortest meestest vaid kolmandik, vahendab Helsingin Sanomat statistikaameti andmeid. Naiste osakaal on vähenenud kiiremini kui meestel.

Pööre toimus 1980ndate algul sündinute ehk praeguste kolmekümnendates eluaastates inimestega, räägib Jyväskylä Ülikooli majanduskõrgkooli teadlane Hannu Karhunen. Ülikooli õppima läinud noorte arv kasvas kuni aastatuhande vahetuseni ja hakkas siis vaikselt langema. Kui võtta arvesse need, kes pole Soomes sündinud, on langus veelgi suurem.

Teadlase sõnul mõjutab areng Soome üldist haridustaset. Kuivõrd gümnaasium on vahelüli põhi- ja ülikooli vahel, siis näitab trend seda, et kõrgharidusega inimeste arv Soomes enam ei tõuse. Soome on kaotamas oma positsiooni OECD riikide hulgas.

Nüüd üritatakse muuta kutsehariduse süsteemi nii, et sealt jõuaks rohkem õpilasi edasi ülikooli õppima.

Karhuneni väitel mõjutab gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine inimeste toimetulekut hilisemas elus. Uuringute järgi teenivad kõrgharidusega inimesed ligi pool miljonit eurot oma karjääri jooksul rohkem kui madalama haridusega inimesed. Samuti suudavad kõrgelt haritud inimesed paremini toime tulla ja kohaneda muutuvate olude, näiteks töötusega.

Gümnaasiumi populaarsuse vähenemine Soomes erineb rahvusvahelisest trendist, märgib Jyväskylä Ülikooli hariduse uurimiskeskuse professor Jouni Välijärvi. Tema väitel läksid põhikoolis hästi õppinud õpilased varem kohe edasi gümnaasiumi, aga nüüd eelistavad nad minna kutsekooli.

Noored tahavad kiiresti teenima hakata, räägib Välijärvi, nad teavad ka, et kutseharidus pole mingi ummiktee, mis sulgeks edasised õppimisvõimalused.

Asjatundjate arvates on gümnaasiumihariduse populaarsuse vähenemise taga kutsehariduse kiire areng, mis sai hoo sisse just 2000ndatel aastatel. Samal ajal on gümnaasiumiharidus ajale jalgu jäänud.

Kutsehariduse populaarsust on hakanud viimasel ajal vähendama selles vallas toimunud kärped, räägib haridusala ametiühingu spetsialist Olavi Arra. See sunnib omakordi noori mõtlema rohkem gümnaasiumi ja sellele järgneva kõrghariduse peale. Gümnaasiumiõpilaste arv on viimasel ajal hakanud taas kasvama.