Nii esmaspäeval Peterburis kui eile Stockholmis toime pandud terroriaktidel on üks ühine joon – mõlema puhul on kahtlusalused Usbeki päritolu.
Peterburi metroovaguni lõhkamises kahtlustatakse Kirgiisias sündinud 22-aastast usbekki Akbaržon Džalilovit, eilses Stockholmi terrorirünnakus on kahtluse all 39-aastane usbekk.
Vana aasta õhtul lasi Istanbulis 39 inimest maha 34-aastane usbekk, kirjutab Aftonbladeti kolumnist Wolfgang Hansson. Tema väitel on Usbekistan, Tadžikistan ja Kirgiisia väga soodne pinnas tulevastele terroristidele, sest neis riikides valitseb vaesus ja tööpuudus. Paljud nende riikide elanikud lähevad tööd otsima välismaale, vene keele oskuse tõttu peamiselt Venemaale, aga ka mujale. Peterburi metrooplahvatuses kahtlustatav usbekk oli elanud Venemaal pikemat aega ja käinud 2014. aastal Süürias isis-e eest sõdimas.
Istanbuli terroriakti toime pannud usbekk oli samuti tulnud Süüriast ja väljaõppe saanud Afganistanis.
Mehed, kes korraldasid möödunud 2016. aasta juunis pommiplahvatuse Istanbuli lennujaamas, olid Kirgiisiast, Usebekist ja Tšetšeeniast.
Terrorism Kesk-Aasias ulatub aega, mil NSV Liit sõdis Afganistaniga ja islamiusu praktiseerimine oli alla surutud. Pärast liidu lagunemist tõstsid neis riikides pead islamistlikud organisatsioonid, eriti mõjukas on Usbeki Islamistlik Liikumine. Nende eesmärk on luua Kesk-Aasias ühtne islamiriik. Süürias võitlevad paljud usbekid islamistide poolel.
Rootsis on islamistidel väga tugev kandepind, näiteks üks Rootsi kodanik osales Brüsseli terrorirünnakutes.
http://www.aftonbladet.se/nyheter/kolumnister/a/no3kd/darfor-kommer-sa-manga-terrorister-fran-uzbekistan-och-centralasien
