Helsingi Kätilöopisto sünnitushaiglas on tõsised siseõhuprobleemid, mistõttu on kümned haigla töötajad haigestunud.
Paljud töötajad on haiguspuhkusel, teised tarvitavad tööl käimiseks kangeid ravimeid, vahendab Helsingin Sanomat. Helsingi piirkonna haigla HUS on tellinud asja uurimiseks ekspertiisi firmalt Sweco oy.
Haigla ei anna asja kohta kommentaare enne kui kolmapäeval valmib ekspertiis. HUS on kinnitanud, et siseõhuprobleemid ei puuduta sünnitajaid ja muid haigla patsiente.
Osa töötajate arvates reageeris haigla liiga hilja. Kõige hullemini haigestunud kaaluvad juba eriala vahetamist. Probleeme on esinenud praegu teadaolevalt 80 töötajal. Üks haigestunutest, ämmaemand Marja Lundahl ütles, et nõnda on oht kaotada terve põlvkond ämmaemandaid.
Ämmaemand Tanja Paavola ütles, et terviseprobleemid algasid hiilivalt. Algul oli ta arvamisel, et sai gripi seoses töötamisega naistehaigla poolel. Ent aastatega probleemid süvenesid. Naisel diagnoositi astma. Olid migreenihood, lööve üle terve keha, näolihaste tuimus, suu ja huulte paistetus, halb enesetunne ja silmade paistetus. Olukord läks paremaks, kui ta ei viibinud töö juures.
Veebruari algul tuvastati, et tervis läks kehvemaks tööl olles. Märtsikuus viidi töötajad üle naistekliinikusse. See polnud seotud tervisehäirete, vaid teise sünnitushaigla remondi lõppemisega. Asi lõppes sellega, et Paavola ei saanud enam üldse tööl olla ning on nüüd haiguspuhkusel. Ta ise tunnistab, et temal oli kergem, sest vaevused olid rasked. Aga mõnel teisel on vaevused raskemini tuvastatavad.
Haigushoogudega on maadelnud ka Annika Rönneberg, kes algul töötas Kätilöopisto naistepolikliinikus, siis sünnitusosakonnas ja lõpuks lasteosakonnas. Vaevused algasid silmade kipitamise, kurgu kiheluse, köha ja nohuga. 2015. aasta jaanuaris läks tervis järsku halvemaks. Lihased olid nii nõrgad, et ta jäi nädalaks haiglasse. Tema vaevusi peeti algul multiskleroosiks.
Haiguspuhkusel läks tervis paremaks, tööl olles jälle kehvemaks. Kuivõrd ta oli tööl tähtajalise lepinguga, ei julgenud ta oma probleemidest rääkida. Lõpuks tekkisid juba närviprobleemid, lihased hakkasid tõmblema.
Kui pole astmat, on vaevusi raskem tuvastada. Rönnebergi väitel on paljudel samad vaevused mis temal. Ta ise jäi möödunud suvel pikale haiguspuhkusele, kuna jalad jäid nii nõrgaks, et enam ei kandnud. Pika haiguspuhkuse ajal tema tööleping lõppes. Kui ta soovis seda jätkata, siis öeldi talle, et HUS-is vaevalt üldse tema jaoks piisavalt tervislikku haiglat leiabki.
Ämmaemand Marja Lundahl tajus vaevusi juba haiglas õppimise ajal. Siis ei saanud ta aru, milles probleem. Noor sportlik naine ei teinud silmade kipitusest välja. Hiljem tööle hakates aga vaevused süvenesid. Oli allergiat, lööbeid kehal, hingamisraskusi. Ta sai astmadiagnoosi, aga seda ei tuvastatud kui kutsehaigust. Haiglast leiti küll mürgiseid baktereid, aga ebapiisavalt. Naine võttis algul kangeid allergiaravimeid, aga lõpuks ei piisanud enam neistki. Pärast tööd oli ta täiesti ära kurnatud. Lõpuks tekkisid vaevused juba tavalistest pesuainetest ja isegi hallituselõhnalistest riietest. Vasakust käest kadus vahepeal jõud, mis tegi vasakukäelise ämmaemanda jaoks töötamise väga raskeks.
Pööre saabus aastavahetusel, kui ta oli olnud paar nädalat haiguspuhkusel, tervis paranes, aga kui ta saabus tööle, siis pidas vastu ainult neli tundi. Edasi enam ei suutnud, sest hakkas hingeldama. Mis oli tema kui sportliku inimese jaoks suur šokk. Kahe kuu pikkuse haiguspuhkuse ajal jälle vaevused kadusid. Nüüd on ta tagasi tööl naistekliinikus, aga tal on hirm tuleviku ees.
Praegu võetakse Kätilöopisto haiglas jätkuvalt vastu sünnitusi, kuigi tulevikus tahetakse need üle viia Espoo Jorvi haiglasse ja naistekliinikusse.
Töötajatele teadaolevalt on sünnitushaiglas olnud veeavariid, mistõttu on sealt leitud hallitust ja seent.
Siseõhuprobleeme on Helsingi piirkonnas tuvastatud veel silmakliinikus, lastehaiglas ning Peijase ja Töölö haiglates.
Kätilöopisto haigla kuulub Helsingi linnale, haigla on seal rentnik.
http://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005184461.html
