Soomest pärit astrofüüsik Sissi Enestam otsustas pärast üheksat võõrsil veedetud aastat kodumaale naasta. Teine alternatiiv oli Austraalia. Ta oli välismaal elades kiitnud Soome õppetoetusi, tasuta koolilõunaid ja kaunist loodust.
Nüüd on 31-aastane Enestam elanud Soomes poolteist aastat ja ei kahetse. Ta otsustas, et kui ei meeldi, läheb minema. Ent ta on jäänud ja tema vaimustus on veelgi kasvanud. Ta ei saa ainult aru, miks inimesed Soomes oma kodumaad maha teevad.
Enestam räägib, et soomlased räägivad välismaalastele, et nende kaasmaalased on tusased ja vaiksed. See ei pea absoluutselt paika! Soomlased on vahetud ja südamlikud. Soomes mõeldakse seda, mida öeldakse. Sõpru ei veeta alt ja ei lööda nuga selga.
Enestami meelest on soomlased loomingulised hullud. Need, kes muud väidavad pole igavat rahvast näinud. Soomes võib teha kõike eriskummalist, näiteks välja mõelda kepikõnni.
Enestam kiidab ka Soome koole. Tavalise matemaatika taustaga sai ta ilusti hakkama välismaa ülikoolis.
Soomlased teevad oma kodumaad naise arvates maha seepärast, et välismaal käiakse vaid turismireisil, kus nähakse maa ilusamat poolt. Kui seal kauem elada, siis näeb tegelikku elu. Ainult palmid ja päike ei tähenda, et on hea elada.
Enestam läks juba 17-aastasena vahetusõpilasena USA-sse. Ta tuli vahepeal tagasi Soome, aga siis jätkas õpinguid Los Angeleses Kalifornia ülikoolis. Ta õppis elektrotehnikat ja täheteadust. 2009. aastal siirdus ta Šotimaale Glasgow’sse õppima astrofüüsikat. Magistrikraadi omandas ta Prantsusmaal Strasbourgis. Suviti töötas ta Soomes, Hollandis ja USA-s.
Välismaal õppis Enestam tänu Soomes pakutavale õppetoetusele, eluasemetoetusele ja õppelaenule. Ta sai toetust ka Soome fondidelt. Kui ta rääkis sellest oma välismaa sõpradele, siis need imestasid ja kadestasid.
Enestam kiitis ka Soome võrdõiguslikkust, seda palju on Soomes naisi parlamendis ja sel ajal oli Soomel naispresident. Kui ta rääkis, kuidas Soomes jagavad mehed ja naised ära kodutööd, siis kadestati ka seda, kui toredad on Soomes mehed.
- aastal kolis naine oma elukaaslasega elama Austraaliasse ja kavatses sinna jäädagi. Siis aga käis 2015. aasta suvel Soomes puhkamas ja sai aru, et võiks elada ka Soomes. Ta mõistis, et Soomes pole astrofüüsikul eriti midagi teha, aga ta sai minna õppima Aalto ülikooli doktoriõppesse. 2015. aasta sügisest elab ta püsivalt Soomes.
Paljud Soome õppetoetuse abil välismaale läinud soomlased tulevad hiljem tagasi. 2015-2016. aastal õppis välismaal kõrgkoolis ligi 8000 soomlast. 1-5 aasta pikkuse õpinguperioodi järel tuleb ühe varasema Kela uuringu alusel tagasi Soome 57% noortest.
Soome tagasituleku peamised põhjused on turvaline keskkond, sotsiaalne turvalisus, tervishoid ning laste koolitusvõimalused. Välismaale jäädakse põhiliselt seoses tööga.
Sissi Enestam on samuti valmis minema välismaale, kui Soomest tööd ei leia.
