Soomes on viimastel aastatel kasvanud plahvatuslikult haigestumine põletikulistesse soolehaigustesse. Arstide väitel on põhjus inimeste eluviisi ja toitumisharjumuste muutuses.
Sysmä valla elanik Mirja Kalliosaari (39) on kannatanud kõhuhädade pärast juba lapsest saati. Varem arvas ta, et küsimus on laktoositalumatuses. Ent 2001. aastal muutusid vaevused tõsisemaks ning tekkisid kuumahood, väsimus, veresoonte põletikud ja limane väljaheide. Lõpuks pidi Kalliosaari jääma haiguspuhkusele. Kõht oli lahti, ta käis tualetis mõnikord 20 korda päevas. Eriti rasked olid hommikud. 23- aastaselt sai naine jämesoole haavandilise põletiku ehk colitis ulcerosa diagnoosi. Enne seda ei osanud ta midagi sellist kahtlustada.
Sarnaste põletikuliste soolehaiguste hulk on Soomes viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Möödunud aastal oli seda haigust diagnoositud 46 000 inimesel. Veel 2001. aastal oli haigeid ainult 21 000. Igal aastal haigestub ligi 2000 soomlast.
Helsingi piirkonna haigla HUS gastroenteroloog ehk kõhuhaiguste arst Martti Färkkilä ütles, et põletikulised soolehaigused on üha levinumad nii läänemaades kui Aasias. Soomes on kasv olnud eriti kiire, alates 2000. aastast ligi 6% aastas. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Soomes põletikuline jämesoolepõletik ja Crohni tõbi levinud kõige kiiremini. Tegemist on juba üleriigilise tähtsusega kroonilise haigusega.
Arst Martti Färkkilä sõnul mõjutavad haigestumist nii geneetilised eeldused kui ka keskkond, toidueelistused ja soolebakterid. Viimase 50 aastaga on soomlaste toiduvalik tundmatuseni muutunud. Näiteks toiduõli sisaldavaid tooteid nagu margariini on hakatud senisest palju rohkem tarvitama. Õlis sisalduvat linoolhapet peetakse aga soolehaiguste peamiseks põhjustajaks. Lisaks on palju linoolhapet broileri- ja sealihas. Seevastu taimset toitu süüakse varasemast palju vähem.
Kõhuhaiguse käes kannatav Mirja Kalliosaari on hakanud vältima kõhtu ärritavaid toitusid nagu hernesupp. Lisaks on ta oma nahahädade pärast pidanud viimased pool aastat gluteenivaba dieeti. Ta tunnistab, et dieet pole tema vaevusi vähendanud. Gluteenivaba dieediga on ta siiski nahahädadest vabanenud.
Kalliosaari arvates tuleb tema haigus lapsena ohtralt tarvitatud antibiootikumidest, mida kirjutati välja kõrvapõletike ja angiini vastu. Arst Martti Färkkilä tunnistab, et antibiootikumide tarvitamisel ja kõhuhaigustel võib olla seos. Esimesel neljal eluaastal tarvitatud antibiootikumid suurendavad põletikuliste soolehaiguste riski. Antibiootikumid kahjustavad soole mikrofloorat, nüüd väldib Kalliosaari antibiootikumide tarvitamist.
Färkkilä väitel suurendab soolehaiguste riski ka D-vitamiini puudus. Mida madalam on ühiskonnas D-vitamiini tase, seda enam esineb soolehaigusi. Arsti väitel arvatakse, et D-vitamiin avaldab mõju põletikulistele protsessidele rakkudes.
Färkkilä arvates avaldavad soolehaigustele mõju ka muutused mikroflooras. Suurim risk haigestuda on linnakeskkonnas ja Lõuna-Soomes elavatel inimestel. Seetõttu on haigusriski vähendamiseks kasulik viibida rohkem aega maal, või tuua linna rohkem maakeskkonda. Arst räägib, et inimestel on kadunud kontakt maal leiduvate bakteritega ja seetõttu on immuunsus vähenenud.
Mirja Kalliosaari arvates avaldas haiguse kulule mõju ka stressirohke öötöö. Stress pole haiguse põhjus, aga võib haiguse kulgu raskendada.
Soolehaigusele on iseloomulik kulgemine lainetena. Vahepeal on vaevusi vähem, siis jälle rohkem. Kolm aastat tagasi, kui Kalliosaaril oli elus stressirohke periood, siis haigus ägenes. Nädala pikkuse haiguspuhkuse järel andis haigus järele. Kalliosaari oli haiguse tõttu sunnitud vahetama töökohta.
Kalliosaari on õppinud haigusega toime tulema viimased 16 aastat. Ta õppis pärast haigestumist meditsiiniõeks ja tegi oma haiguse kohta uurimistöö. Soolehaigus pole takistuseks tööl käimisele, õpingutele ja vaba aja veetmisele, kui sellega arvestada. Haigusega aitab paremini toime tulla positiivne ellusuhtumine. Peaasi on, et haigus ei muutuks elus kõige tähtsamaks ja ei hakkaks juhtima elu.
