„Tulge Soome,” on Soomes õppivate eesti laste sõnum lastele Eestis. See on ilmselt tõsi, sest öeldakse, et lapsesuu ei valeta.
Lapsed ütlesid, et Soomes on neil võimalik õppida paremini võõrkeeli, sest Soomes elab rohkem inimesi, kes räägivad eri keeli. Samuti rääkisid lapsed, et Eestis annavad õpetajad liiga palju koduseid ülesandeid.
Laste väljaütlemistes pole midagi imelikku. Soome on välja kujunenud heaoluühiskond, Eesti alles püüdleb sinnapoole. Vahel on need 50 aastat, mis Eesti elas võõra režiimi all, kus puudus võimalus oma saatust määrata ja välismaailmaga tutvust teha. Nüüd on Eesti saanud 25 aastat ise otsustada, aga sellele vaatamata rahvaarv kukub ning inimesed on vaesed. Üks põhjus, miks Eestis asjad ei liigu, on see, et noored ja ettevõtlikumad inimesed lähevad minema.
Paarkümmend aastat tagasi, kui Nokia oli tugev Soome majanduse mootor, ütles president Lennart Meri, et ka eestlased peaks otsima oma Nokiat. Tänaseks on Nokia sära tuhmunud, või uuesti tuhast tõusmas, aga Eesti pole oma Nokiat veel leidnud. Otsingud jätkuvad. Tegelikult pole otsida vaja, sest Nokia on olemas. On kogu aeg olnud. Eesti Nokia ja suurim edulugu on olnud, on praegu ja on ka tulevikus Soome, vennas- ja sugulasrahvas, kes on suutnud säilitada isemõtlemise ja -olemise ning selle tõttu jõudnud maailma tippu. Eestlastele on täna avanenud tänu Euroopa Liidule erakordne võimalus sellest edust osa saada. Eestlastel on selleks ka moraalne õigus, sest eestlased aitasid soomepoistena otsustaval hetkel vennasrahva iseseisvust kaitsta. Ei saa unustada, et ajaloos on Soome iseseisvus olnud niisama habras kui Eesti oma.
Vastuargumendina võib küsida, kuhu jääb siis Eesti patriotism. Mis saab Eestist, kui kõik Soome lähevad? Pealtnäha on see suur probleem, aga kui veidi mõelda, siis probleemi ei ole. Pigem peaks Eesti valitsus toetama inimeste Soome minekut, nii nagu Soome omavalitsused toetavad inimeste elamist ja töötamist Norras. Miks? Sest Soomes on võimalik sama tööd tehes teenida 4-5 korda suuremat tasu, lapsed saavad parema hariduse ja keegi ei pea muretsema nälja ega katkiste hammaste pärast. Elu võõras kultuuriruumis pole kellegi jaoks meelakkumine. Soome keskkond võimaldab aga eestlastele anda elus stardipositsiooni, millist Eestis elades ei saavutataks lähematel aastakümnetel mitte kunagi. Võtame näiteks kasvõi presidendid Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvese. Neid mehi on palju kiidetud, aga nad on oma hariduse ja laia silmaringi saanud väljaspool Eestit. Kas nad olid seepärast Eesti jaoks vähem tähtsad?!
Soome pole Eesti jaoks mitte häda, vaid õnnistus, mis aitab inimestel oma elu kujundada nii, et sellest võib tulevikus sündida väga palju head. Soomes käivad täna oma kooliteed tulevad Eesti presidendid ja peaministrid. Hoidkem siis neid. Elagu Soome. Ja elagu Eesti.
