Soomes ja välismaal burgerite müügiga rikkaks saanud Hesburgeri asutaja ja omanik Heikki „Hese” Salmela räägib, kuidas Soome heaoluühiskond on võtnud inimestelt soovi tööd teha ning ettevõtlusega tegeleda.
Salmela meenutab, et kui tema väike laps oli, siis ta vaatas kodu aknast, kuidas inimesed hommikul tööle läksid. Nüüd aga kasvab peale põlvkond, kes pole näinudki, kuidas vanemad tööle lähevad.
Soomes ettevõtjana 51 aastat tegutsenud Salmela rääkis Iltalehtile, et alustas ettevõtjana juba 18-aastaselt ning jätkab ka nüüd, 70-selt. Salmela on oma kogemusele tuginedes mures Soome praeguse olukorra pärast, kuna noori ettevõtjaid peale ei tule. Ainult ettevõtjad on need, kes uusi töökohti loovad, mitte poliitikud.
Salmela on seiskohal, et Soomes ei tuleks inimeste palka vähendada, sest juba niigi on inimesi, kes ei tule oma palgaga toime. Soome probleem on see, et kui palgast maha võtta ametiühingutasud ja muud maksud, siis kätte ei jää suurt midagi. Kauplustes on jälle hinnad kõrged, kuna ka sinna on maksud sisse kirjutatud. Näiteks kauplustes müüdavast kaubast üle poole moodustavad maksud. Salmela süüdistab eelkõige poliitikuid selles, et Soome hinnad on kõrged ja inimeste ostuvõime madal.
Veteranettevõtja arvates on Soomes viimase 20-30 aastaga kadunud inimestel motivatsioon tööd teha. Põhjus on selles, et Soome heaoluühiskond muudab inimesed passiivseks. Inimestel on võetud ära omavastutus ja see on halb. Tundub, et valitsuselt soovitakse abi igas olukorras. Soomes peaks igaüks palgaga toime tulema, aga üha rohkem makstakse inimestele toimetuleku- ja eluasemetoetust, mille teised maksumaksjad kinni maksavad. Palju on selliseid teenuseid, mida inimesed kunagi ei telliks, kui nad selle eest ise peaksid maksma.
Üldine mõtteviis paistab välja ka uutest ettevõtjatest. Kui kellelgi on mingi äriidee, siis esimene mõte on, kust sellele võiks toetust saada. Salmela arvates ei vaja ettevõtjad mingeid toetusi. Kui idee on hea, siis tuleb raha teistelt ettevõtjatelt. Ettevõtlustoetuste kaotamise kõrval loodab Salmela, et hakatakse hindama ja tunnustama neid ettevõtjaid, kes loovad töökohti. Kui ettevõtjana töökohtade loomine oleks magus tegevus, siis tegeleksid sellega kõik.
Salmela meelest peaks Soomes olema ettevõtjaid palju rohkem, eriti neid, kes töökohti loovad. Et nii juhtuks, peaks ettevõtja elu tegema lihtsamaks. Et ettevõtja saaks müüa oma tooteid, mitte ei peaks tegelema 400-leheküljeliste kollektiivlepingutega. Salmela tahab, et Soomes võetakse kasutusele Eesti maksusüsteem, kus 20%-ga maksustatakse ainult ettevõttest välja võetud raha. Eesti mudel toetab eriti just väikseid ja keskmise suurusega kasvavaid ettevõtteid. Suurtele pankadele ei anna see midagi, aga see on tähtis just tavalistele tööd pakkuvatele firmadele. Samuti ei mahu Salmelale pähe, kuidas on võimalik, et maailma kõige paremini koolitatud riigis on peamised ekspordikaubad toorpuit ja tselluloos. Kas see vastab meie koolitusele, küsib kogenud ettevõtja.
Salmela arvates ei hinnata ega tunnustata Soomes ettevõtjaid piisavalt. Ettevõtjatel pole mõjukaid katusorganisatsioone, mille esindajad oleks valmis väljakul meelt avaldama. Salmela arvates peaks inimesed rohkem mõtlema selle peale, miks ei taheta hakata ettevõtjaks, kui see elu nii mõnus on ja pakub kiiret rikastumise võimalust. Miks siis on ettevõtjaid ühiskonnas sedavõrd vähe. Teine asi on see, et ettevõtjad ei julge midagi avalikult välja öelda, kuna neid hakatakse kohe sõimama.
Laiemas plaanis on ettevõtjal kahju sellest, et rahvas, mis pärast sõja lõppu oma riigi tööd tehes üles ehitas, on paari viimase aastakümnega kaotanud huvi töö tegemise vastu. Ta muretseb ka ettevõtjate pärast, keda enam keegi ei poolda.
