Kümmekond aastat tagasi hakati rääkima kanamunadest kui kolesteroolipommist, mis kahjustab südant. Viimased uurimused aga räägivad hoopis vastupidist: kanamunad ei kahjusta südant ja nende söömine vähendab diabeedi riski.
Nõudlus kanamunade järgi on suurenenud ja sellest on saanud jälle trenditoit, vahendab Helsingin Sanomat. Helsingi Katajanokkal avati äsja uus munatoitude kiirtoidurestoran EGG, millest saab Soomes kett.
Toiduajakirjanik Sanna Mansikkamäki räägib, et muna sobib igas vanuses imikust kuni raugaeani, selles pole lisaaineid ja see on väga kõrge toiteväärtusega. Muna võib lisada toidule nii tooret kui keedetuna. Muna on demokraatlik toit, sest seda jaksavad kõik osta, räägib Mansikkamäki, kelle munaretseptiraamat ilmub lähipäevil.
Soome linnukasvatajate liidu juht Hanna Hamina räägib, et Soome on üks vähestest riikidest, kus muna võib süüa ka toorelt, sest munade puhul jälgitakse hoolega salmonella-sisaldust.
Vahepealse languse järel on kanamunade tarvitamine Soomes taas kasvamas. Mitu aastat on Soomes toodetud nn free range mune, kus kanad on vabapidamisel aastaringselt. Ainult praegu on liikumine piiratud seoses linnugripiga.
Kanamunade tootmine on ühtlasi keskkonnasõbralikum kui liha tootmine. Viimasel ajal on Soomes läinud moodi munade ostmine otse talunikelt, kuna tarbija tahab täpselt teada, kust tema toit pärineb.
Enamik soomlasi ostab siiski kanamunad poest. Enamik munadest on puurikanade munad, aga näiteks Lidl hakkas alates möödunud sügisest müüma ainult vabapidamisel kanade mune.
Kanamunade vahepealne tarvitamise vähenemine tulenes munade kõrgest kolesteroolisisaldusest. Paljud soomlased nimelt kannavad geeni, mille tõttu tõuseb kolesteroolirikka toidu tarvitamisel vere kolesteroolisisaldus. Kolmel protsendil soomlastest on genotüüp, mis on kolesteroolile eriti tundlik.
Uued uuringud aga näitavad, et muna polegi nii kahjulik kui varem arvatud. Nüüd vastupidiselt leitakse, et muna on tervisele kasulik. Ida-Soome ülikoolis kaks aastat tagasi avaldatud uurimus tõi välja, et muna tarvitamine aitab vähendada teise tüübi diabeedi riski. Aasta tagasi samas ülikoolis avaldatud uurimus tõi välja, et üks muna päevas ei suurendanud südamehaiguste riski. Aasta algul avaldatud uurimus tõi välja, et muna tarvitamine ei suurenda ka mäluhäirete riski, pigem vastupidi.
Ida-Soome ülikooli toiduteadlane Jyrki Virtanen räägib, et muna pole mõtet ka ohjeldamatult süüa, nii nagu paljusid muid toiduaineid. Enamikule soomlastest ei tee üks muna päevas mitte midagi.
Virtanen ütles, et ühest munast päevas suurema koguse mõju pole veel uuritud. Lühiajalistes testides pole suuremad kogused (3 muna päevas) siiski kahjulikku mõju avaldanud. Koguse arvestamisel lähevad arvesse kõik, ka pagaritoodetes kasutatud munad.
Kolesteroolitundlikkusest saab Virtaneni sõnul kohe aru, kui süüa paar nädalat kõvasti mune ning mõõta vere kolesteroolisisaldust enne ja pärast munade söömist. Kui kolesteroolitase tõuseb, pole mõtet mune palju süüa.
Diabeedihaigetel soovitatakse samuti süüa vaid kolm muna nädalas, kuna munade suur tarvitamine võib neil tõsta südamehaiguste riski. Virtaneni sõnul on muna väga kõrge toiteväärtusega. Seal on olemas peaaegu kõik peale C-vitamiini.
Soomlane sööb keskmisel üle 200 muna aastas, see teeb ligi 12 kg. Soomes on ligi 340 kanakasvatust, milles toodetakse aastas 71 miljonit kilo mune.
http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005143458.html
