Helsingis jäi möödunud aastal joobes olekus auto juhtimisega vahele 1684 inimest, neist 303 olid Eesti kodanikud. See tähendab, et iga viies roolijoodik oli Eestist, vahendab Helsingin Sanomat.

Eesti roolijoodikute teema kerkis jälle päevakorda nädalavahetusel, kui laupäeva õhtul jäi politseile joobes juhtimisega vahele koguni kolm Eesti kodanikku.

Soome politsei liiklusturvalisuse keskuse juht Dennis Pasterstein ütles, et Eesti juhtide käitumine on muljetavaldav. Samas võrreldes 2010. aastaga on Eestist pärit roolijoodikute arv kukkunud 15% võrra. Joobes autot juhtinud välismaalaste koguarv on jäänud samaks. Sellele vaatamata on valdav osa roolist purjuspäi tabatud välismaalasi pärit Eestist – möödunud aastal lausa 65%.

Miks eestlased sedavõrd palju Soomes joobes juhtimisega vahele jäävad ei oska politsei kommenteerida. Eestlaste jaoks ei tohiks see olla võõras teema, sest erinevalt Soomest, kus on lubatud 0,5 promilli ei tohi Eestis alkomeeter näidata mitte ühtegi promilli.

Joobes juhtimisega vahele jäänud eestlaste suur arv on seletatav sellega, et Helsingi piirkonnas elab erakordselt palju eestlasi. Helsingis töötab ligi 50 000 eestlast.

Pastersteini arvates võiks välismaalastest roolijoodikute arvu vähendada alkokontroll piiri peal. Üks lahendus on see, et sadamatesse pannakse välja alkoväravad. Näiteks Turu linnas on selline asi kaalumisel. Selline süsteem on juba kasutusel Stockholmis ühes sadamas.

Nii soomlastest kui välismaalastest roolijoodikud on rohkem liikvel nädalalõppudel. Argipäevadel on keskmiselt iga 700-s liikleja joobes, nädalavahetusel iga 150-s.

Soomes on auto juhtimisel joobe piir 0,5 promilli, raske joove algab 1,2 promillist.

http://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005125820.html