Soome vanglates on kanda kinnitanud uus vägivalla tüüp – usupõhine vägivald. See on seotud üha suurema hulga välismaalastest vangide lisandumisega, vahendab Iltalehti.
Vägivald pole Soome vanglates midagi uut. Aga usupõhine vägivald tuli siseministeeriumi tellitud ekstremismi uuringust välja esimest korda. Usupõhine vägivald on üks vägivaldse ekstremismi vormidest ja on märk radikaliseerumisest.
Soomes arvati pikalt, et kuivõrd vanglates pole terrorismi eest süüdi mõistetuid, siis polegi see probleem. Samas on vanglate töötajad nüüd märganud, et radikaliseerumiseks polegi vaja olla tingimata terrorismi eest süüdi mõistetud.
Usupõhise vägivalla teket on soodustanud välismaa taustaga vangide arvu suurenemine, kultuurierinevused ning usu äärmuslikud tõlgendused. Paari viimase aastaga on islamiusulised vangid tõusnud vanglates kõige suuremaks vähemuseks. Vanglates moodustavad nad omaette gruppe. Nõnda sünnib suletud kogukond, kuhu suletakse tee teiste uskude esindajatele ja kiidetakse heaks vägivald teiste inimeste suhtes. Vanglates tuvastatud usupõhise vägivalla juhtumid kujutavad endast nii otsest füüsilist vägivalda kui ähvardamist.
Tavapäraselt on vangla eesmärk hoida inimest uute kuritegude toimepanemise eest. Ent vangide radikaliseerumine võib muuta vanglad kohaks, kus tavapärased põhimõtted enam ei kehti. Vanglaelu võib kujuneda üheks etapiks, mis veelgi tugevdab ideoloogiat. Vanglakaristus ei täida oma eesmärki, kui inimene on valmis idee nimel surema. Seetõttu on oluline, et vangla pakuks tegevusi, mis aitaksid sellist radikaliseerumist vältida.
Kuigi Soomes on usupõhine vägivald vanglates uus asi, on see mujal maailmas kujunenud suureks probleemiks. Vanglates on terrorismi eest süüdi mõistetuid, mistõttu võib vangla suletud süsteem kujuneda pinnaseks radikaliseerumise levikule. Vangla on soodne pinnas radikaliseerumisele, kuna seal on koos palju inimesi, kes tunnevad end ühiskonnas tõrjutuna, kel on omad probleemid, kes on pettunud või soovivad kätte maksta. Kui nüüd vangide hulgas on inimene, kes tahab teisi radikaliseerida, siis leiab ta hõlpsalt omale liitlasi.
Euroopa Liidus tegeleb radikaliseerumise ärahoidmisega vanglates juba mitu aastat Radicalisation Awareness Network, mis ühendab asjatundjaid eri maadest. Soomes on Vantaa vanglas praegu käimas pilootprojekt vägivaldse ekstremismi ja radikaliseerumise välja selgitamiseks. Eesmärk on vanglates radikaliseerumist ära hoida.
