Soomes 1980ndatel ja 1990ndate alguses sündinutel on risk jääda pikaks ajaks tööturult eemale, kuna püsivad töösuhted on järjest haruldasemad.
Statistikaameti andmetel on kaks kolmandikku Soome uutest töösuhetest osa-ajalised, tähtajalised, projekti-laadsed või renditöösuhted. Soome Panga vanemökonomist Petri Mäki-Fränti on mures, kuna põhikohaga tööl käivaid inimesi ei pruugi varsti enam olla piisavalt võrreldes pensionäride ja töötutega. Majanduskasvu kiirenemine ei pruugi tema väitel seda olukorda enam parandada, kui töökohti juurde ei tule, vahendab Aamulehti.
Tootlikkuse kasvuga käib kaasas palgakasv ja olukorras, kus ettevõtetes on põhilised kulud palgakulud, läheb majanduskasv väga kalliks maksma. Lahendus oleks töökohtade arvu suurenemine, suurem arv töökohti toob omakorda kaasa jõukuse kasvu.
Ebakindlas olukorras noored täiskasvanud soetavad vähem eramuid, kuigi intressid on väga madalad ja üürimine on kallis. Tulemuseks on see, et uus sugupõlv omab järjest vähem, kuna majapidamiste põhiline vara on kinnisvara.
Generatsioonide varaline erinevus tuleb kõige paremini välja pikas perspektiivis. Kinnisvara hind on viimastel aastatel tõusnud ainult pealinnas Helsingis ja selle ümbruses.
Y-generatsioon on esimene ajaloos, kelle varaline olukord pole võrreldes varasematega paranenud. Isegi 1990ndate majanduskriis ehk lama jättis küll jälgi, aga inimeste varaline seis lõpuks ikka paranes. 20-24-aastaste tööpuudus oli 2015. aastal Soomes 19% ja 25-30-aastaste tööpuudus 11%. Aastal 2007 oli nende vanuserühmade tööpuudus vastavalt ainult 12% ja 7%.
Osaliselt põhjendab väiksemaid sissetulekuid hariduse omandamine. Varasemast kõrgem haridus tagab parema tulu, aga selle taotlemine võtab rohkem aega.
Noorte väljajäämine tööturult on üks peamisi sissetulekute erinevuse põhjusi. Väikeste ja suurte sissetulekute erinevus on Soomes suurem kui kunagi varem. Lisaks on pensionäride hulgas järjest rohkem väikse sissetulekuga inimesi, nii et tuluerinevused pole ainult ühe sugupõlve probleem.
Noored ise võtavad olukorda rahulikult. Näiteks Anna Vainionpää, kes sai äsja majandusalase kõrghariduse, ütles, et noori peetakse küll isekateks, aga neile on elus olulisem isiksuse areng kui ainult töösuhe. See tähendab, et kui töökohal arengut pole, siis tööst loobutakse. Seda kutsutakse töökohasurfamiseks.
Vainionpää leiab, et noortel oleks ettevõtetele palju anda, kuna nad on orienteeritud lahendustele ja mõtlevad iseseisvalt. Töökohalt ootavad noored eelkõige paindlikkust. Töötajale tuleks ette anda eesmärk ja töötaja saab ise otsustada, kuidas selleni jõuda. Kui noored saavad tööl olla nemad ise, siis töö neile meeldib ja nad seovad end töökohaga meelsasti.
http://www.aamulehti.fi/kotimaa/suomen-y-sukupolvi-jai-tyhjan-paalle-pelkka-talouskasvu-ei-korjaa-ongelmaa-24271354/
