Soome elektrivõrk on pideva rünnaku all ja eriti aktiivsed on suurriigid. Elektrivõrku rünnatakse interneti teel kümneid kordi nädalas mitmelt poolt maailmas, vahendab Taloussanomat.

Kõige tõsisemad viimaste aastate rünnakud olid siis, kui ründajatel õnnestus kätte saada ühe kasutaja viis eri kasutajatunnust ja salasõna, rääkis Fingridi IT-juht Kari Suominen. Rünnatud süsteemid polnud õnneks kriitilise tähtsusega ning andmelekke kohta saadi teada Küberturvakeskusest.

Fingridi tähtsamad süsteemid pole internetiga ühendatud, mistõttu nendeni poleks väljastpoolt salasõnade abil jõutud. Juhtum kuulus aga tõsisemate rünnakute hulka. Lisaks toimus paar aastat tagasi veebiteenust katkestav rünne, mille tulemusel katkes veebiteenus 20 minutiks.

Suominen ütles, et ettevõttes tegeletakse pidevalt küberründe vastase tegevusega. Eesmärk on saada ründaja kätte enne, kui ta jõuab midagi tõsisemat korda saata.

Keegi kogu aeg kontrollib tulemüüride ja muude kaitsesüsteemide tugevust, märkis Suominen. Enamik ründajatest on tõenäoliselt üksikisikud ja midagi tõsisemat pole nendega seoses avastatud. Samas on näha, et rünnatakse riikide tasemel. Tegemist pole massiivsete rünnete, vaid katsetustega, kas on võimalik leida auke turvasüsteemis. Eriti aktiivsed on suurriigid, aga ka muud tegijad.

Ööl vastu 2015. aasta jõuluõhtut mattus terve Lääne-Ukraina pimedusse, kuna kolme elektrijaotuskeskusesse sisse murdnud tundmatud häkkerid lülitasid välja elektrivõrgu ja võtsid elektri 230 000 inimeselt. See näitas Läänemaailmale, mida võib küberrünnakute abil saavutada. Suurbritannias käib diskussioon selle ümber, kas näiteks ISIS võiks viia rivist välja terve riigi elektrivõrgu.

Suurriigid on võtnud kasutusele küberrelvad, et olla võimekad nii maal, merel, õhus kui võrgus.