Paljud vanemad muretsevad, kas nad on ikka piisavalt head. On küll! Soome asjatundjad toovad välja 11 põhjust, miks praegused lapsevanemad on varasematest paremad, vahendab Helsingin Sanomat.
Isad osalevad varasemast rohkem
Varateismeliste poiste suhe isaga on Soomes üks maailma parimaid, kirjutab terviseuuringute professor Sakari Karvonen oma blogis. Maailma tervishoiuorganisatsiooni uuringu järgi on Soomes poistel lihtsam rääkida rasketest asjadest oma isaga kui ülejäänud 42-s uuringus osalenud riigis. Rääkimine isaga on lihtne 92 protsendil soome poistest.
Vanemad arvestavad laste arvamusega
Vanemad arvestavad varasemast rohkem laste arvamusega, väidab Jyväskylä ülikooli pereuuringute keskuse professor Kimmo Jokinen. Lapsed saavad mõjutada asju, mis neid puudutavad ja ka laiemalt pere-elu, näiteks tehtavaid kulutusi: millist toitu osta ja kuhu minna puhkama. Varem ei kuulunud selline asi tavapärase Soome kasvatuskultuuri hulka.
Vanemad ja lapsed räägivad koos oma tunnetest
Vanemate ja laste suhe on üha harvemini emotsionaalselt külm autokraatlik suhe. Üha enam on suhe lähedane, suhtlemist võimaldav, tunnustav ja nõuandev, kirjutab Kimmo Jokinen.
Kahendanda klassi õpilased kinnitavad kõik, et suhted vanematega on head ja nad saavad südamest asjad ära rääkida vähemalt ühele vanemale, räägib terviseameti arst Marke Hietanen-Peltola.
Vanemad tunnevad oma lapsi
Vanemate ja laste maailmad pole enam erinevad, kirjutab Kimmo Jokinen. Vanemad ja lapsed on teineteisega tihedalt koos nii sotsiaalmeedias kui mujal. Vanemad teavad laste sõpru, kalduvusi, muusikamaitset ja lemmiksarju. Eri põlvkondadel pole enam vaja midagi teineteise eest varjata. Osatakse rääkida avatult, kuigi selle taustal on endiselt alles täiskasvanute ja laste maailmad.
Pere tahab olla koos
Pered on palju teadlikumad sellest, et nad on pered, märgib Kimmo Jokinen. Inglise keeles on selle kohta termin displaying families. Kuigi on kiire ja ajahäda, üritavad pered leida ühist aega, nädalalõppudel, et näiteks laupäev on ühise väljas käimise ja kinopäev. Kuigi paljud pered ei istu ühise söögilaua taga argipäevadel, üritatakse seda teha nädalalõppudel ja teadvustatakse, kui oluline on veeta aega koos.
Vanemad mängivad koos lastega
Vanemad tunnistavad varasemast rohkem, et mäng on vajalik, räägib Helsingi ülikooli lektor Marjatta Kalliala. Vanemad mängivad koos lastega rohkem kui varem.
Vanemad julgevad paluda ja võtta vastu abi
Üksi hakkama saamise vajadus on vähenenud, räägib terviseameti lastepsühhiaater Jukka Mäkelä. Lapsevanemad on varasemast rohkem altid paluma abi ja võtma seda vastu. Sama räägib Marke Hietanen-Peltola. Nüüd loetakse heaks vanemluseks seda, kui osatakse paluda abi ja seda vastu võtta, lisab Hietanen-Peltola.
Ema ja isa jagavad vastutust võrdsemalt
Isad jäävad varasemast sagedamini koju lapsi hooldama. Isapuhkuse kasutamine on kasvanud hüppeliselt. Isapuhkuse kasutamine kaheksakordistus pärast selle kehtestamist aastatel 2003-2012. Nüüd on kuu aja pikkune isapuhkus asendatud veel pikema isapalgaga, mille võttis 2014. aastal välja kolmandik isadest.
Vanemate võrdsem osalemine laste kasvatamises vähendab pingeid ja toetab paarisuhet, tunnistab Jukka Mäkelä. Emad siiski tegelevad lastega rohkem. Vanemapuhkust kasutab vaid 1-3 protsenti isadest ja see suhe pole muutunud alates 1995. aastast.
Lapsed toituvad paremini
Kuigi laste toiduvalik võiks olla parem, on siin toimunud olulisi muutusi. Näiteks rasvase toidu hulk on vähenenud võrreldes 1970ndate aastatega. Koolilapsed ja noored söövad nüüd palju rohkem koos perega kui veel aastatuhande vahetusel. Praegu käimas olevast lasteaia laste uuringust tuleb välja, et lapsed on hakanud rohkem tarvitama puu- ja juurvilju.
Karistamine on vähenenud
Laste karistamine ja alandamine on vähenenud, kiidab Jukka Mäkelä. See tuleb välja lastekaitse liidu poolt läbi viidud uuringust, mille järgi 2006. aastal tunnistas 45% vanematest, et on last tutistanud, 2014. aastal aga ainult 25%. Kümme aastat tagasi tunnistas 7% vanematest, et on andnud lapsele vitsa, uues uuringus ei märkinud seda enam keegi.
Õnnetused on vähenenud
Laste surmaga lõppenud õnnetused on viimase 50 aastaga vähenenud peaaegu olematuks. Kui 1970ndate algul suri õnnetuste läbi ligi 300 alla 15-aastast last aastas, siis 2015. aastal ainult 25. Üks põhjusi on selles, et lapsi valvatakse rohkem.
Terviseamet tuletab meelde, et suuremat osa lastega seotud õnnetusi saab ära hoida. Koduõnnetuste lehelt saab alla laadida eri vanuses laste vanematele mõeldud materjale, mille abil kodu turvalisust kontrollida.
http://www.hs.fi/elama/art-2000005086213.html
