Sellised näevad välja päevadetassid, lunette.com veebist.
Soome naine Heli Kurjanen leiutas erilised päevadetassid (kuukautiskupit), mida müüakse üle kogu maailma. Asi on seda põnevam, et neid rahvusvaheliselt nõutud silikoonist valmistatud menstruaaltassikesi valmistab väike Soome firma maapiirkonnas Tampere ligidal Juuopajoe vallas Kopsamo külas.
Selles majas, kus nüüd valmistatakse naiste hulgas hinnatud tooteid, tegutses varem pank, vahendab Helsingin Sanomat. Ent 1990ndate kriisi ajal pandi pangakontor kinni ja ruumid jäid tühjaks. Nüüd tegutseb seal maailma müüduimate päevadetasside tootja peakorter. Maja allkorrusel elab firma asutaja, omanik ja juht Heli Kurjanen oma perega.
Tooteid müüakse üle kogu maailma. Neid saadetakse posti teel Iisraeli, Austriasse, Saksamaale, Singapuri, Venemaale ja Rootsi. Firmal läheb väga hästi. Lune Groupi ja selle USA tütarfirma käive on viimase paari aastaga kolmekordistunud. Kui kõik läheb plaani järgi, peaks tänavune aasta tooma suurema läbimurde ja käive kasvama veel kaks korda. Eurodes tähendaks see kokku kaheksat miljonit.
Kiire kasvu juures on ka väike kartus, et see firmat ära ei lämmataks. Firmas on ametis kõigest üheksa inimest: 7 Soomes ja 2 USA-s.
Varem ei osanud 36-aastane Kurjanen arvata, et ta võiks kunagi asuda maale elama. Tampere tüdruk õppis hoopis kunstikoolis ja tahtis saada kunstnikuks. Plaane muutis Juupajoelt pärit mees, kes tahtis naasta oma kodukohta. Pärast esimese lapse sündi õppis naine ametikoolis kasutama arvutit, disaini ning veebilehtede tegemist. Koos naabrinaisega asutas ta laste mähkmetega kaupleva veebipoe.
Mähkmetega seotud foorumeid külastades sattus ta juhuslikult päevadetasside peale. Enne seda ei teadnud ta midagi tuppe paigaldatavatest tassikestest, mis koguvad verd ja mida saab kasutada aastaid. Ta tellis omale ühe sellise, aga see talle eriti ei sobinud. Mees veel lõõpis, et ta peaks ise tegema parema.
Naine kasutas ära oma disainikoolituse kogemuse ja leiutas uutmoodi tassikese. Turu lähedalt leidis ta partneriks meditsiinilisest silikoonist tooteid valmistava ettevõtte. Poole aasta pärast tulid veebipoes müügile esimesed Lunette-kaubamäki kandvad päevadetassid. See oli aastal 2005. 2- ja 5-aastane laps läksid siis lasteaeda.
Kurjanen tõlkis veebikülje inglise keelde ja 2006. aastal läksid esimesed tooted välisturule. Huvi toodete vastu oli nii suur, et noor ettevõtja leidis välisturunduse jaoks partneriks Soome firmasid välismaale minekul abistava asutuse Finproho. See koostöö oli aga pettumus, kuna ta ei leidnud seal töötavate spetsialistidega ühist keelt. Koos Finproho-ga tehti ka üks kulukas turu-uuring Inglismaal, aga seegi ebaõnnestus ja Inglismaal pole suudetud kanda kinnitada tänaseni. Alates sellest ajast on Kurjanen väga kriitiline väljastpoolt pakutava abi suhtes. Ta on kogenud, et palju parem on asju ise teha.
Valdavalt ekspordiga tegeleva ettevõtte juht leiab, et rohkem on vaja teha ja vähem mõelda. Tema arvates on suurim probleem see, et kogu aeg uuritakse, analüüsitakse ja mõeldakse. Võibolla sobib see teatud tootesegmendile. Aga kui teha midagi uut ja samas luua nõudlust, siis ei ole midagi uurida, vaid loeb see, kuidas naised toote vastu võtavad. Tooted surevad, kui neid liiga palju uurida ja mitte loota sellele, et asi toimib.
Kurjanen on ettevõtjana kogenud ka pilkeid ja halvustamist. Et kuskilt maakohast pärit naine on saavutanud rahvusvahelise edu, ja veel sellise tootega.
Suurim väljakutse päevadetassikestega ongi naiste häbi ja pahameel, mis päevi ümbritsevad. Naised ise räägivad päevadest ümber nurga. Ja kui Soomes on päevadetassid päris tuntud, siis mujal maailmas ei teata hügieenisidemetele ja tampoonidele alternatiivi. Näiteks USA turul oli sõna vagiina kuni viimase paari aastani lausa sõimusõna.
Nüüd on aga paljudes riikides tekkinud diskussioon, kas peaks naiste menstruatsioonitooteid maksustama väiksema maksumääraga. Päevadetassid on alternatiiv arengumaade naistele, kelle jaoks päevade ajal sidemete ostmine võib olla väga kulukas.
http://www.hs.fi/elama/art-2000005044211.html
