Soome naine tarvitas raseduse ajal alkoholi, mis põhjustas lapsele fasi – fetaalse alkoholi sündroomi. Laps peab vaevustega elama nüüd, 30 aastat hiljem, vahendab Helsingin Sanomat.
Oma ema alkoholi tarvitamise tõttu eluaegse närvikahjustuse saanus Eevaliisa räägib, et lapsena oli ta pidurdamatu – ta ei saanud aru, kellega tohib ja kellega ei tohi kontakti otsida. Ta ei teadnud, mida tohib ja mida mitte. Ta ärritus väiksena kergesti ja läheb nüüdki täiskasvanuna tihti endast välja. Tal on probleeme oma tunnete vaos hoidmisega.
Eevaliisa vaevuste põhjus on teada – see oli fas – ema raseduse ajal alkoholi tarvitamise järel tekkinud loote närvisüsteemi kahjustus. Fas on läänemaailmas kõige levinum laste vaimse kahjustuse põhjustaja – aastas sünnib fasi diagnoosiga Soomes 600-3000 last.
Fas põhjustab muu hulgas väärarenguid, aju arengu häireid ja muutusi ajus. Neist kujunevad omakorda rahutus ja vaimse arengu peetus.
Suur osa vaevustest on püsivad. Neid võetakse kokku terminiga fasd-häirete spekter (fasd-oireyhtymä), lühidalt fas.
Täiskasvanuna on Eevaliisa õppinud eri asju, näiteks raha kasutamist. Varem oli nii, et tal kulus kõik kohe ära, mis kätte tuli ning arvete maksmine ei õnnestunud. Nüüd naudib Eevaliisa seda, et maksud saavad makstud ja raha jääb veel ülegi. Ta on uhke selle üle, et suudab raha säästa.
Lapsena läks Eevaliisa 2-aastaselt asendusperesse. Elu maal oli turvaline, aga fasi tõttu tekkis probleeme. Näiteks pidi takso ta võtma postkastide juurest ja kooli viima. Aga tema jäi sinna mängima ja takso sõitis tühjalt minema. Ta mängis 3-4 tundi omaette ja läks siis koju tagasi. Vahel ei saanud kasuvanemad arugi, et ta polnud koolis käinud.
Õppimine oli samuti raske. Näiteks joonistamise ja matemaatika tunnis oli tunne, et sellega ta hakkama ei saa. Pliiatsid murdusid ja vihikud lendasid, kui ta endast välja läks. Kui mõni asi tundus raske, ei suutnud ta isegi proovida. Neist kogemustest oli siiski abi, kui Eevaliisa läks hiljem õppima kooliskäimise korraldajaks. Ta oskas probleeme ennetada. Oma edasises koolituses tundis ta esimest korda, et matemaatikast võib aru saada.
Kooliskäimine oli Eevaliisale piinarikas esimesed kaks aastat, enne kui ta pääses mugandatud õpetusele. Põhikooli järel õppis ta koduabiliseks ja töötas lapsehoidjana. Siis tulid tal endal lapsed. Neid on kokku neli: noorim on veel mängueas, vanim varases teismeeas. Raseduse ajal ta isegi ei mõelnud alkoholist. Ta ise on eriti ettevaatlik. Ta teab, et tal on alkoholismigeen ja alkohol võttis ema.
Oma bioloogilise emaga kohtus Eevaliisa vanaema juures, aga ta jäi ikka võõraks. Ta oli teismeline, kui kirjutas koos õega emale kirja, et ta joomise lõpetaks. Tütarde soov ei täitunud ja ema suri varsti pärast seda. Ühelt pool oli see kurb, teiselt poolt kergendav. Kiindumust emasse ei kujunenud, aga ta oskab hinnata teadmist, kes ta oli. Oma isast pole tütrel mingit infot – kulu järgi oli tegemist soovimatu lapsega. Viimastel aastatel on siiski õnnestunud suhelda ema sugulastega.
Eevaliisa on näinud vanu fotosid ja saanud muud infot, see on aidanud areneda täiskasvanuks ja lapsevanemaks. Lastelegi on oluline teada oma sugulasi ja olla osa perekonnast. Kontakti on saanud ka naisega, kes elas lapsepõlvekodu lähedal ja aitas hoida lapsi, kui ema oli joomingutel ja lapsed jäid omapäi koju. Ta on rääkinud, milline oli elu ja milline oli ema.
Eevaliisa mõistab nüüd, mida tähendab fas ja ta on ise aidanud hoida selle diagnoosiga lapsi. Ta teab, et lapsed võivadki jääda 8-10-aastase tasemele. Ta on saanud ise abi ja tahab nüüd teisi abistada.
http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005035375.html
