Eestlaste kohta on levinud järgmine anekdoot:

Eestlane, sakslane ja prantslane matkavad džunglis ja näevad surnud elevanti. “Huvitav, kuidas mul õnnestuks ära kasutada iga tükk sellest elevandist,” mõtiskleb sakslane.

“Huvitav, kui maitsev see elevant oleks, kui ta ära küpsetada,” mõtiskleb prantslane.

“Huvitav, mis see elevant enne surma minust arvas,” mõtiskleb eestlane.

See on suurim erinevus eestlase ja soomlase vahel: soomlast ei huvita, mis temast arvatakse. Ta teeb ikka nagu tema tahab.

Soomlaste olemus tuleb välja hästi praegusel ajal: vaatamata Euroopa Liidu ja muu maailma vastuseisust ajab Soome sõbralikke suhteid Venemaaga. Nii nagu see oli ka Nõukogude Liidu ajal. Soomet peeti isegi Läänes 16. liiduvabariigiks, aga soomlased ei lasknud end sellest morjendada. Nüüd suhtlevad nad samuti sõbralikult venelastega ja neid ei huvita, et neid selle eest mõnitatakse.

Need, kes soomlasega abielus, teavad seda hästi: ega sa ei pane soomlast tegutsema argumendiga, et „aga teised teevad nii”. See mõjub pigem vastupidiselt: soomlane ajab veel rohkem oma sõrad vastu. Soomlane on väga isepäine ja isemeelne, talle meeldib talitada, nagu ta ise heaks arvab. Hoolimata kellegi teise arvamusest.