Väljavõte Iltalehti veebist.
Soomes on üha levinumad arvutite ülevõtmised, nii et kurikaelad blokeerivad arvuti ja nõuavad lunaraha, vahendab Iltalehti.
Nii näiteks nõuti ühelt ohvrilt, Pauliina Airaksinenilt teisipäeval 249 dollarit MacBook Airi vabastamiseks. Airaksinen ütles, et arvuti võeti üle otse nina alt. „Mind ehmatas, kui sain aru, et nad jälgivad mind minu arvuti kaamera kaudu,” ütles ta.
Airaksinen tegi arvuti taga tavalist tööd, kui järsku märkas, et veebibrauseris hakkas midagi vilkuma. Hetk hiljem sai ta aru, et midagi on viltu.
„See on hull olukord, kui näed, kuidas sind röövitakse, ja sa ei saa midagi teha. Kõige hullem on see, et oled ise selles röövis kaasosaline,” ütles ta.
Asi nägi välja nii, et pärast veebibrauseri vilkumist tuli ekraanile justkui Apple’i firma teade, et krediitkaardi andmed on ohus ja tuleks kohe helistada Apple’i teeninduse numbril, mis oli ekraanil. Helistades oli toru otsas india aktsendiga inglise keelt rääkiv mees. Mees ütles, et veel pole midagi hullu juhtunud ja kõik saab korda, kui naine teeb nagu vaja. Siis tundus, et häkker võttis arvuti täiesti üle, naine ise ei saanud enam midagi teha. Airaksinen sattus paanikasse. Tal olid arvutis ohus pooleliolev doktoritöö ja klientide andmed. Ta mõtles, et peab arvuti tagasi saama, maksku mis maksab
Edasi nõuti Airaksinenilt kerediitkaardi andmeid. Nõue oli 249 dollarit. Naine ütles, et on sellises kohas, et krediitkaarti pole kaasas. Ta palus tund aega, et saaks kaardi kätte. Häkkerid jäid naist uskuma ja andsid tunni. Kohe pärast seda läks naine Apple’i esindusse. Ta helistas teel olles juba ette ja rääkis, mis on juhtunud.
Hoolduses oli esimene asi arvuti kaamera kinni katmine. Hoolduses sai positiivseid uudiseid – mingit kahju polnud veel toimunud. Andmed olid kõik arvutis alles. Häkkerid olid jätnud veebibrauseri kaudu tegutsedes ainult sellise mulje, et arvuti on üle võetud ja desktopil andmed kaovad.
Airaksinen ütles, et kõige hullem oli see, et pidas end igati nutikaks ja turvalisuse riske tundvaks inimeseks, aga ikka oli võimalik ära petta. Kõigi selliste asjade eest hoiatatakse, aga enne ei saa aru, kui sinu endaga midagi juhtub, ütles juhtimistreenerina töötav naine.
Tagantjärele sai Airaksinen aru, mis ta oli valesti teinud. Esiteks pole arvutite ülevõtmine omane mitte Apple’i, vaid Windows’i arvutitele. Esimene viga oligi see, et ta arvas, et arvuti on üle võetud ja helistas ekraanile tulnud numbrile. Tegelikult polnud arvutiga midagi lahti, lihtsalt oli jäetud selline mulje.
Teine viga oli see, et naine ei pannud arvutit kinni, kui sai aru, et on sellises olukorras. Ja kolmas viga oli see, et ta täitis telefoni teel antud korraldusi, arvates, et arvuti andmed on ohus.
Teisipäeva õhtul helistasid kurikaelad tagasi. Number oli sama, mis päeval. Number ei vastanud. Kui ta tagasi helistas, siis selgus, et number polnud kasutusel. Pärast seda enam ei helistatud.
Kolmapäeval sai Airaksinen oma arvuti hooldusest tagasi. Kuigi ta ei pidanud ülevõütjale midagi maksma, oli hoolduse arve 250 eurot. Peamine oli siiski see, et andmed olid alles.
Tagantjärele saab Airaksinen aru, mis ta valesti tegi – ta tegi paanikaolukorras palju vigu. Oluline on mitte sattuida paanikasse, kui saad teate, et keegi on varastanud sinu krediitkaardi andmed. Ära kuhugi helista, vaid pane arvuti kinni. Ja ära mingil juhul maksa petistele midagi.
