Viimasel ajal süüakse palju kala ja sellega seoses on üha rohkem juttu kalakasvatustest ehk kalafarmidest, kus kaladele süstitakse antibiootikume ja neid lausa vaktsineeritakse haiguste suhtes. Eriti palju tehakse kaladega tööd Norras, kus kasvatatud kala peetakse maailma kõige mürgisemaks. Näiteks kasutatakse meretäide vastu kangeid mürke, millega esimese ilmasõja ajal gaasitati inimesi. Lisaks on mürgine kaladele antav granuleeritud toit, kuna seda toodetakse Läänemerest püütud kaladest, näiteks angerjast. Läänemeri on aga maailma kõige mürgisem meri, millest püütud rasvane kala tekitab inimestel vähki. Rootsis näiteks ei soovitata inimestel süüa Läänemerest püütud kala, eriti rasvast kala nagu angerjas ja heeringas. Lisaks kasutatakse Norra lõhefarmide granuleeritud toidu valmistamisel kemikaali ethoxyquin, mille kasutamine on Euroopa Liidus keelatud. Norra võimud kaitsevad selle kemikaali kasutamist riiklikul tasemel, mis pole ime, sest lõhekasvatus on nafta järel suuruselt teine Norra sissetulekuallikas aastakäibega ligi 6 miljardit eurot.
Mürkide kasutamise tõttu on kasvanduse kalad rasvasemad, kuna rasv seob mürke. Looduslik lõhe sisaldab 5-7% rasva, kasvanduse lõhe 13,5-34% rasva. Seetõttu on Norra lõhe maailma kõige mürgisem toit. Mürgise toidu söömine ajab ka inimese rasva.
Prantsusmaal ei soovitata süüa Soomes püütud kala, kuna Soomest läks üle Tšernobõli tuumapilv ja sealsed veekogud on radioaktiivsed veel mitukümmend aastat pärast ränka õnnetust.
Asja kohta on Austria riigitelevisioon ORF teinud dokumentaalfilmi, kus kirjeldatakse ka seda, mismoodi Vietnamis kasvatatakse Euroopa turu jaoks pangasiuse kala, mis eritoitudega kasvatatase täiskasvanuks poole aastaga ja töödeldakse fosfaatidega, et eemaldada fileeritud kalalt lõhn ja maitse:
