Soome suunamudija Olivia Orase surmaga seotud ilukliinik leiab, et kiirabi ei viinud patsienti piisavalt kiiresti haiglaravile.
Yle saade MOT teatas eile, et surmaga lõppenud protseduur viidi läbi Helsingis asuvas kliinikus Plastic Surgery Center. Sealt viidi Oras kiirabiga HUS-i haiglasse, kus ta hiljem suri.
MOT-i allikate kohaselt helistati kliinikust hädaabinumbrile 112, kuid patsiendi transportimine viibis, kuna sündmuskohale saabunud kiirabi ei saanud esialgu HUS-ilt luba patsiendi transpordiks. Viivituse põhjuseks oli erimeelsus küsimuses, kas patsiendi transportimine kuulub HUS-i kohustuste hulka.
MOT küsis HUS-ilt juhtunu kohta selgitust, kuid organisatsioon keeldus konkreetset juhtumit kommenteerimast. HUS vastas üldiselt, märkides, et erahaiglad vastutavad ise oma erakorraliste olukordade lahendamise eest ning vajadusel suunavad patsiendid edasisele ravile, kasutades selleks kas eraettevõtteid või HUS-i enda patsiendi transporditeenust.
MOT-i allika sõnul on juhtunu kohta esitatud ametlik kaebus riiklikule sotsiaal- ja tervishoiuameti järelevalveasutusele (Valvira). Ametil palutakse uurida, kas viivitus ohustas patsiendi turvalisust.
MOT on kaebuse tekstiga tutvunud. Kolmapäeva seisuga polnud Valvira aga kaebuse laekumist veel kinnitanud.
Plastic Surgery Centeri tegevjuht Karl Johan Svedjeholm ei ole MOT-i kommentaaripalvele vastanud. MOT sai teabe kahelt teiselt sõltumatult allikalt.
MOT küsis HUS-ilt, kas vastab tõele, et nad keeldusid algselt patsienti transportimast. HUS-i kommunikatsiooniosakond vastas üldiselt:
Erahaiglad vastutavad ise erakorraliste olukordade lahendamise eest ja transpordivad patsiendid vajadusel edasisele ravile, kasutades kas eraõiguslikke kiirabiteenuseid või HUS-i enda kiirabiteenust.
HUS-i valdkonnajuht Markku Kuisma vastas hiljem e-posti teel MOT-i täpsustavatele küsimustele.
Ajakirjanik küsis: Mida tähendab erahaigla jaoks HUS-i kiirabiteenuse kasutamine?
See tähendab, et patsiendi transport tellitakse ööpäevaringselt töötavast kiirabi juhtimiskeskusest samamoodi, nagu näiteks Hyvinkää haigla võiks tellida patsiendi transpordi Siltasairaalasse. Kiirabiteenus on suuteline teostama ka kiireloomulisi transporditoiminguid.
MOT küsis Kuismalt ka seda, kas on kunagi ette tulnud olukorda, kus erahaigla on kiirabi tellinud, kuid HUS on otsustanud seda mitte saata?
Me ei kommenteeri üksikjuhtumeid. Selgituseks: patsiendi transport ja kiirabiteenus on erinevad asjad. HUS-i patsiendi transporditeenus korraldab transporti HUS-i, Helsingi linna ja piirkonna heaoluteenuste maakondade jaoks, samas kui kiirabiteenus vastutab haiglaeelse erakorralise abi eest HUS-i piirkonnas.
Ajakirjanik küsis: Kas selles osas esineb ebaselgust valdkonna tavade või õigusaktide osas? „Võimalik ebaselgus on üldiselt seotud pigem suhteliselt uute erahaiglate kui pikaajaliste teenusepakkujate praktikatega,” ütles Kuisma.
27-aastane Oras suri 3. septembril. MOT-i käsutuses oleva info kohaselt kaotas ta teadvuse anesteesia manustamise ajal vahetult enne rasvaimu protseduuri.
MOT-il puudub teave selle kohta, kas protseduuri käigus esines meditsiinilist praaki.
Orase vanemad on varem öelnud, et peavad tütre surmas vastutavaks teda ravinud kliinikut. Vanemad ei ole avaldanud kliiniku ega Orast ravinud arsti nime. Siiski on nad varem MOT-ile öelnud, et nende hinnangul tegi HUS kõik võimaliku, et tütre elu päästa.
Helsingi politsei teatas eile teisipäeval 8. septembril, et on algatanud juhtumi uurimiseks eeluurimise, kvalifitseerides selle surma põhjustamiseks raskendavatel asjaoludel. Politsei ei avaldanud, keda nad kuriteos kahtlustavad.
Kolmapäeval seisis pikka aega politseiauto Helsingi kesklinnas Aleksanterinkatul asuva plastilise kirurgia keskuse (Plastic Surgery Center) hoone ees. Saate MOT andmetel viibisid politseinikud samal päeval märkimisväärselt kaua ka kliiniku ruumides. Uurimist juhtiv komissar Juha Piippo keeldus aga MOT-ile juhtumit kommenteerimast.
