Kohalike võimude teatel kahjustas Venemaa poolt esmaspäeval 28. septembril Ukrainale suunatud päevane rünnak tsiviilhooneid ja haavas üle 100 inimese üle kogu riigi.
Droon plahvatas Kiievi südames asuvas Riiklikus Teaduste Akadeemias. Tunde hiljem kahjustas teine droon vaid kvartali kaugusel asuvat erameditsiini kliinikut. Ukraina suuruselt neljandas linnas Dnipros kiirustasid päästetöötajad haavatud tsiviilisikuid evakueerima ärikeskusest, mis sai samuti keset päist päeva tabamuse, vahendab CBS News.
Ja ometi oleks rünnak võinud olla palju hullem.
Ukraina õhuvägi teatas, et Venemaa kasutas esmaspäeval ajavahemikus kella 6.30-st kuni 18.30-ni 124 ründedrooni – seda on tunduvalt vähem kui varasemates tänavustes rünnakulainetes, mis on samas ajavahemikus tavaliselt hõlmanud üle 500 drooni ja 50 raketi.
Analüütikud ja Ukraina ametnikud ütlesid CBS Newsile, et Venemaa kogub relvavarusid, et korraldada hilissügisel ja talvel intensiivsemaid rünnakulaineid.
Esmaspäevase rünnaku käigus kasutas Venemaa peamiselt reaktiivmootoriga droone – uut tüüpi kaugmaaründedroone, mis lendavad kiiremini ja mida on raskem alla tulistada. Ukraina õhuväe andmetel olid 124 rünnakus kasutatud droonist 86 just reaktiivmootoriga.
Sellest ajast peale, kui Venemaa hakkas juunis uusi mudeleid kasutama, on Ukraina suutnud neist alla tulistada 57% – see on järsk langus võrreldes sõjaväe varasema 90–95-protsendilise edukusega vanemate mudelite tõrjumisel.
Venemaal on kasutusel kaks reaktiivmootoriga droonimudelit – Geran-4 ja Geran-5 – ning riik on mõlemat tüüpi droone varudesse kogunud. Ukraina sõjaväge toetav mittetulundusühing Come Back Alive hindab, et septembris toodab Venemaa 1200 Geran-4 ja 800 Geran-5 drooni, ning prognoosib, et need arvud kasvavad iga kuuga.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kuu alguses ÜRO Peaassambleel peetud kõnes, et Venemaa on tänavu rünnakutes kasutanud juba 7700 reaktiivmootoriga drooni.
Come Back Alive’i algatuste keskuse analüütik Viktoria Tšekalina hindab, et Venemaa on kogunud varudesse 450–700 drooni, mille hulka kuuluvad nii vanemad (mitte-reaktiivmootoriga) kui ka uuemad reaktiivmootoriga mudelid ning lõhkeaineta pettedroonid, mida tuntakse nime all „Banderol”.
„Vaatamata võimekusele saata ühes massilises rünnakus teele 600–1000 drooni, kasutati tegelikult vaid umbes 150–300 drooni,” ütles Tšekalina CBS Newsile, selgitades, et sügisel ja talvel toimuvates rünnakutes „võib ühe rünnakulaine käigus kasutatavate droonide arv ulatuda ligikaudu 1500-ni”.
Kuna Venemaa on olnud edukas sihtmärkide ründamisel suhteliselt väikeste reaktiivmootoriga droonide rünnakulainetega, on tal õnnestunud säästa tiib- ja ballistilisi rakette, mis on märgatavalt kallimad ja mida on keerulisem toota.
Ukraina õhuväe hinnangul hõlmasid Venemaa rünnakud Kiievile varakevadel ja suvel mitmel korral kuus enam kui 70 tiib- ja ballistilisest raketist koosnevaid rünnakulaineid. Augustis lõpetas Ukraina iga rünnaku käigus kasutatud rakettide arvu avalikustamise, kuid sõjandusanalüütikud ütlesid CBS Newsile, et augustis ja septembris vähenes massiliste raketirünnakute arv.
Selle aja jooksul on Venemaa suurendanud ka tiib- ja ballistiliste rakettide tootmist. Tšekalina sõnul on Venemaa ületanud oma raketitootmise eesmärgid 110–120% ulatuses ning ta hindas, et augustiks oli riik kogunud 130 ballistilist raketti.
Lahendused Venemaa ballistiliste rakettide ja reaktiivmootoriga droonide tõrjumiseks on endiselt leidmata. Ukrainal on ohtlikult väheks jäämas USA päritolu PAC-3 ballistiliste rakettide tõrjerakette. Samuti märkis Zelenski sel nädalal peetud kõnes, et kuigi reaktiivmootoriga droonide vastaseid uusi kaitsesüsteeme alles katsetatakse, pole need veel valmis laialdaseks kasutuselevõtuks, mis tekitab muret Ukraina haavatavuse pärast talve lähenedes.
„Venemaa eesmärk talvises rünnakukampaanias on mitmetahuline: nad keskenduvad elektri- ja kütteinfrastruktuuri ründamisele, kuna need on tsiviilelanike jaoks kriitilise tähtsusega,” ütles Tšekalina. „Samal ajal kasutavad nad koos rakettidega reaktiivmootoriga droone kohalike ettevõtete, ladude ja muude sihtmärkide ründamiseks.”
