Soome spordifotograafi kahtlustati selles, et ta pildistas paar aastat tagasi salaja Mäkelänrinte ujula ja Helsingi ujumisstaadioni duširuumides mehi. Lisaks kahtlustati teda piltide levitamises erootilisel veebilehel.
Politsei uuris asja kui salajast jälgimist ja eraelu rikkuva teabe levitamist. Uurimine aga peatati, kuna kahtlustatavad kuriteod aegusid, vahendab Ilta-Sanomat.
Uurimine sai alguse, kui 29. juunil 2020 viidi keskkriminaalpolitseisse anonüümkiri. Kirja järgi on alasti mehi salaja pildistatud Mäkelänrinte ujulas ja Helsingi ujumisstaadioni duši all.
Helsingi politseijaoskonnale esitati kuriteoteade.
Sarnasest asjast teatati politseile juba varem 2019. aastal, samuti anonüümse vihje põhjal. Vihje sisaldas linke kahele erootilisele saidile, kus kaadreid jagati.
Tookord aga uurimine peatati, kuna politseil ei õnnestunud piltidel esinevaid isikuid tuvastada. Tegemist on kannatanutega seotud kuriteoga, mistõttu ei saanud politsei asja lähemalt uurida, kuna kannatanuid polnud teada.
Suvel 2020 aga hakkas uurimine edenema ning uurimise käigus selgus ka paari kannatnu isik.
Uurimisel selgus, et kasutaja „jockpic” oli foorumisse üles laadinud erootilise sisuga materjali, mis oli pildistatud salaja. Lisaks ujulas pildistatud materjalile oli kõnealune kasutaja foorumisse üles laadinud ka õues pildistatud materjali välismaise spordivõistluse väliduširuumis, kuhu ilmusid alasti meessportlased.
Politsei kahtlustas, et varjunime taga oli spordiringkondades tuntud Helsingi fotograaf.
Politsei otsis mehe kodu läbi juulis 2020. Politsei konfiskeeris mehelt kaamerad ja IT-seadmed ning otsis need läbi. Pärast kodu läbiotsimist eemaldas „jockpic” saidilt oma ID.
Selgus, et mehe Instagrami kontolt leitud pildid olid tehtud sama kaameraga ja töödeldud sama pilditöötlusprogrammiga nagu ujulast varastatud materjal.
Novembris 2021 toimunud ülekuulamistel tunnistas kahtlusalune, et pildistas umbes viis aastat tagasi välismaa spordiüritusel alasti mehi duši all ning saatis pildid „nalja pärast” tuttavale. Erootikalehelt ja tema arvutist leiti mehe poolt välismaal pildistatud alasti mehi.
Mehe arvutist leiti aga ka materjali basseinide duširuumidest, mida Soomes kirjeldatakse kui salajast jälgimist. Kõnealune materjal oli ka samasse foorumisse kasutajakonto jockpic all üles laetud.
Uurimise käigus ei olnud võimalik materjali võtteaega kindlalt kindlaks teha.
Mees ise eitas, et oli Soomes duširuumides salaja jälginud või materjali foorumisse üles laadinud. Ta eitas, et on selle konto kasutaja. Mees eitas kuriteo toimepanemist.
Politsei tuvastas kaadrite põhjal mõned isikud, kelle suhtes oli pandud toime sajalast jälgimist. Üks neist oli Soome näitleja.
Ilta-Sanomat kohtus näitlejaga, kes oli politseiuurimisest väga üllatunud. Ta ütleb, et sai kahtlustatavast kuriteost teada siis, kui politsei temaga ühendust võttis ja ta ülekuulamisele kutsus.
Mulle öeldi, et kurjategija on teada ja küsiti, kas te nõuate karistust. Teatasin, et nõuan karistust, ütles näitleja.
Näitleja ütles ülekuulamisel, et tundis end veebilehele üles laaditud pildi järgi ära. Ta aimas muu hulgas seljas olevate ujumispükste põhjal, et materjal oli üles võetud 2018. aasta suvel.
Aeg möödus. Järgmine kord kuulis näitleja sellest käesoleva aasta alguses, kui postkastis oli politsei kiri. Seal öeldi, et uurimine on aegumise tõttu lõpetatud.
Huvitav, miks üldse pannakse uurimisele ressursse, kui selle lõpuleviimiseks pole ressursse, st aega. Kogu protsess tundus täiesti absurdne. Lasin sellel minna, sest mul ei olnud aega sellega rohkem tegeleda.
Ülejäänud kaks kannatanut, kes pole avaliku elu tegelased, said kahtlustatavast kuriteost teada alles pärast seda, kui politsei oli uurimise juba lõpetanud.
Millal nende isik politseile teatavaks sai, pole teada. Kindel on aga see, et vähemalt ühe kannatanu ehk Soome näitleja isik oli politseile juba varem teada.
Soome kriminaalõiguse professor Matti Tolvanen imestab samuti aegumise üle. Ta hindas asja ajakirjanduselt saadud info põhjal.
Tolvaneni hinnangul lõpeb eraelu rikkuva info levitamise aegumine alles siis, kui internetis või muus meediumis levitamine lõpeb. Kõnealuse kuriteo aegumistähtaeg on kaks aastat.
Sellisele järeldusele jõudis ka politsei, kes hindas oma otsustes, et süüdistuse esitamise õigus lõppes hiljemalt 2022. aasta juulis.
Seega oli politseil pärast materjali internetist eemaldamist uurimiseks aega kaks aastat. Uurimismaterjali põhjal oli politseil palju tõendeid juba 2020. aasta suvel. Kahtlustatav on üle kuulatud vähemalt 2021. aastal.
Politsei võlgneb vähemalt selgituse, miks see juhtus, ütleb Tolvanen. Ta juhib tähelepanu, et kannatanute jaoks on asi tõsine, kuigi kriminaalsest aspektist on ette nähtud rahatrahv.
Kannatanud on kaotanud võimaluse nõuda hüvitist seoses kriminaalmenetlusega. Loomulikult saab hüvitist nõuda tsiviilprotsessi kaudu, kuid see hõlmab ka kulude riski.
