Venemaa rünnaku esimesel päeval 24. veebruaril toimusid Kiievi kesklinnas otsustavad lahingud. Vene eriüksuse võitlejad olid laskunud langevarjudega ning nende ülesandeks oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kinnivõtmine või tapmine.

Vene sõjaväelased pääsesid Kiievi valitsushoonete juurde. Zelenski ise meenutab esimesi tunde väga katkendlikult, vahendab Time.

Vastu 24. veebruari hommikut teatasid Zelenski ja tema abikaasa Olena Zelenska lastele, et Venemaa on alustanud pommitamist ja kodust tuleb lahkuda. Tütar on 17-aastane ja poeg 9-aastane.

Hiljem 24. veebruari õhtul üritasid Vene sõdurid presidendi juurde tungida. Zelenski ja tema lähimad töökaaslased said aru, et presidendi ruumid pole turvalised. Ukraina sõjaväe ohvitserid rääkisid Zelenskile, et Vene eriväelased jahivad just teda.

Ukraina sõjaväelased kaitsesid Kiievi valitsushooneid ning presidendi ihukaitsjad üritasid blokeerida presidendilossi ettejuhtuvate vahenditega. Tagumine sissepääs blokeeriti vineeriplaatidega, nii et see nägi välja nagu prügihunnik.

Kuulda oli tulistamist. Hoonetes lülitati valgustus välja. Presidendile ja tema kaastöötajatele jagati välja kuulivestid ning automaatrelvad. Neist ainult mõned oskasid relva kasutada. Üks neist oli Aleksei Arestovõtš, kes oli varem töötanud sõjaväeluures.

Arestovõtši sõnul üritasid Vene eriväelased tungida presidendilossi kahel korral. Zelenski ja tema pere olid sel ajal hoones sees.

Ajakirja Time andmetel oli see minutite küsimus, täielik ime, et Vene sõdurid presidenti kätte ei saanud. Zelenski oli enne seda keeldunud USA pakkumisest minna välismaale. Talle oli pakutud transporti. Ta oli öelnud, et ei vaja transporti, vaid relvastust.

Ajakirja Time andmetel oli Zelenskil ka punker kusagil Kiievi lähedal. Ta otsustas aga jääda Kiievisse. Ööl vastu 25. veebruari edastas ta mobiiliga video, milles teatas, et on Kiievis ja sisendas sellega ukrainlastesse usku.

„Siin me oleme,” ütles ta.