Soome valitsus uuendas hinnangut julgeoleku olukorra kohta

Soome valitsus kiitis täna kolmapäeval, 13. aprillil heaks julgeolekukeskkonna muutuse päevakajalise aruande ja esitas selle parlamendile. Raportis hinnatakse põhimõttelist muutust Soome välis- ja julgeolekupoliitilises keskkonnas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Aruanne ei sisalda järeldusi ega esita uusi julgeolekupoliitika juhiseid.

Venemaa algatatud agressioonisõda on rahvusvahelise õiguse räige rikkumine ning oht kogu Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Venemaa rünnak rikub ka ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid. Seda muudatust kirjeldatakse aruandes. Soome tugevdab oma valmisolekut ja turvalisust reageerides muutustele ümbritsevas keskkonnas.

Välisminister Pekka Haavisto on juhtinud aruande koostamiseks valitsuse moodustatud koordinatsioonigruppi ning välis- ja julgeolekupoliitika töögruppi. Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitilist osa arutati presidendi ja valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika komisjonis. Valmisoleku, õigusriigi ja sisejulgeoleku arendamise ning digitaliseerimise ja avaliku arengu ministrite töögrupid käsitlesid aruande muid aspekte.

„Aruandes hinnatakse muutunud julgeolekuolukorra tagajärgi Soomele. Raporti eesmärk on anda parlamendile võimalus pidada laiaulatuslikku ja põhjalikku arutelu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel. Parlamendilt oodatakse raportile vastamist avaldusega, millega saadetakse asi tagasi peaministrile ja presidendile,“ ütles välisminister Haavisto.

Soome tugevdab julgeolekut

Muutunud keskkond nõuab julgeolekupoliitika ümberhindamist. „Soome jätkab aktiivset ja proaktiivset diplomaatiat, tugevdab julgeoleku- ja kaitsevõimet ning tihendab pikaajalist koostööd võtmepartneritega, reageerides muutunud julgeoleku olukorrale. Soome teeb oma välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid iseseisvalt,” ütles välisminister Haavisto.

Aruandes vaadeldakse riigikaitse võimekuse arendamise meetmeid, EL rolli julgeolekupoliitilise toimijana ning kahepoolse koostöö tihendamist Rootsi, Norra ja teiste Põhjamaadega. Lisaks räägitakse suhetest USA, Ühendkuningriigi, NATO ja meie mitmepoolsete kaitsepartneritega. Raport kirjeldab võimalusi, mida need koostöö- ja partnerlusvormid praeguses julgeolekuolukorras pakuvad.

ELi rolli välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikas on tugevdatud. Mida sidusam ja tugevam on EL, seda kindlam on Soome positsioon.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Soome veelgi süvendanud partnerlust NATOga. Soome jaoks on oluline, et NATO on järjekindlalt kinnitanud, et jätkab avatud uste poliitikat. Aruandes antakse ka hinnangud võimaliku liikmestaatuse mõjudele Soomele ning kirjeldatakse võimalikku liitumisprotsessi. Riikliku manööver- ja valikuruumi säilitamine jääb Soome välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluseks. Soomel säilib võimalus sõjaliselt liituda ja NATO liikmestaatust taotleda. Lahendusi hinnatakse alati lähtuvalt reaalsest olukorrast.

Suureneb ühiskonna kriisitaluvuse ja valmisoleku tähtsus

Aruandes kirjeldatakse ka valmisolekut hübriid- ja kübermõjudeks, samuti mõjusid ja valmisolekut sisejulgeoleku, kodanikukaitse, kriisitaluvuse, majanduse, varustuskindluse, laiemate ühiskondlike funktsioonide ja kriitilise infrastruktuuri jaoks. Rõhutatakse ühiskonna kriisitaluvuse, riigikaitse võimekuse ja sisejulgeoleku säilitamise tähtsust Soome julgeolekule.

Tõenäoliselt üritatakse Soomes teravnenud julgeolekupoliitilist debatti mõjutada. Soome ühiskonna välise mõjutamise lävendit tõstab erinevate valitsusharude valmisolek vastavalt üldisele julgeolekumudelile ja kodanike kriisitaluvus.

Raport täiendab valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika aruannet, kaitsearuannet, sisejulgeoleku aruannet ja ELi poliitika aruannet.

Teave raporti käsitlemise kohta parlamendis on kättesaadav parlamendi veebisaidil.

Kommentaarid
(Külastatud 792 korda, 1 külastust täna)