Soome sõjaajaloolane: Ukraina sõda võib jõuda faasi, kus Lääs „peab” sekkuma

Soome sõjaajaloolane Jussi Jalonen leiab, et Ukraina võib teha sõjas Venemaaga suvel vasturünnaku, millega tahetakse sissetungijad riigist välja saada.

Venemaa võib omakorda alustada suurrünnakut Ukraina vastu varem kui algselt planeeritud. Põhjuseks on relva-abi, mida voolab praegu Läänest kogu aeg juurde, vahendab Iltalehti.

Mida kauem kulutab Venemaa aega suurrünnaku ettevalmistamise peale, seda paremini on selleks valmistunud ka Ukraina pool. Ilmselt algab suurrünnak Ukrainas enne aprillikuu lõppu, räägib Oulu ülikooli dotsent, sõjaajaloolane Jussi Jalonen. Tegemist on ilmselt just suurrünnaku, mitte piiratud operatsiooniga, millega püütakse midagi saavutada. Paljude arvates on põhjuseks 9. mai ehk Venemaa võidupüha.

Kuigi Venemaa on näinud, kui halvasti õnnestus esimene suurrünnak Ukrainas, on meetodid ilmselt Ida-Ukrainas samad, mida seni Ukraina sõjas nähtud.

Varem on olnud meedias juttu sellest, et Vene vägedel puudus Ukrainas kindel juht. See oli põhjuseks, miks maavägedel polnud toetuseks õhujõudusid. Samad probleemid olid Venemaal 2008. aastal Gruusia ründamise ajal.

Möödunud nädalal määrati Vene vägede juhatajaks Ukrainas Lõuna sõjaväeringkonna juht Aleksandr Dvornikov. See loob eeldused rünnaku alustamiseks, kui vägede etteotsa asub juht, kes on juhatanud vägesid muu hulgas Süüria sõjas.

See tähendab Jaloneni väitel, et juhtimist püütakse keskendada. Tänu sellele on võimalik eri väeliike omavahel paremini koordineerida. Küll aga ei kaota see probleemi, et võitlejad on kurnatud ning relvastust napib.

Ukraina on teinud Venemaa rünnaku ajal selgeks, et ei olda nõus järeleandmistega isegi Donbassi, Luhanski ja Krimmi piirkonnas, mis on olnud Venemaa poolt okupeeritud juba alates 2014. aastast. Seetõttu leiab Jalonen, et kui Ukraina tõrjub Venemaa rünnaku Donbassis, siis kavandab Ukraina suvel vasturünnakut, millega tahetakse okupandid riigist välja ajada. See eeldab, et sõjas saavutatakse edu ja et Lääne toetus püsib. Selge eesmärk on ajada vaenlase väed piiri taha.

Tõenäoliselt täitub see eesmärk Ukraina idaosas. See ilmselt pole võimalik Krimmis, leiab Jalonen. Aga samas kui Donbass õnnetusb Vene vägedest vabastada, siis jääb Krimm isolatsiooni.

Venemaa loodetud kahepäevasest sissemarsist Kiievisse saab ilmselt terve 2022. aasta vältav sõda. Kuigi küsimus on Ukraina iseseisvuses, on see veelgi enam president Vladimir Putini võimulejäämises. Jalonen toob näite, et Kosovo sõjas kergitasid NATO pommirünnakud esialgu president Slobodan Miloševići toetust. Kaotatud sõja järel toimunud presidendivalimised tõid vaatamata presidendi populaarsuse tõusule kaasa valitsuse kukkumise.

Ka Ukraina sõjast on saanud Venemaa jaoks keskne „operatsioon”. See oleks Putinile suur löök, kui tuleb leppida ilma märkimisväärse võiduta. Vene valitsus loodab saavutada mingisugusegi võidu. Jaloneni sõnul ei suuda isegi diktatuurivalitsus presenteerida kaotust võiduna. See on põhjus, miks mingi võit püütakse saavutada käesoleval kevadel.

Kui terve Ukraina vallutamine ei õnnestunud, püütakse kätte saada need piirkonnad, mis olid separatistide kontrolli all enne 24. veebruaril alanud rünnakut. Moskvas ilmselt loodetakse, et suurrünnaku abil on võimalik kätte saada need piirkonnad, nõndanimetatud Novorossija. Pärast seda ilmselt minnakse üle positsioonisõjale, mille käigus loodetakse, et Lääneriigid annavad alla ja Ukrainaga saavutatakse mingi kokkulepe.

Samas on ebatõenäoline, et see õnnestub. Ukrainal on ilmselt vägesid reservis, mida on säästetud vasturünnaku tarbeks. Kui Ukraina võitleb oma ja Putin oma tuleviku eest, siis pole sõda kaugeltki möödas.

Näiteks NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles möödunud nädalal, et realistlikult hinnates võib sõda Ukrainas kesta veel kuid, või isegi aastaid. Kiiret lõppu ei usu ka Jalonen. See on üsna selge, et sõda jätkub vähemalt suve lõpuni. Stoltenberg rääkis aastatest. Jaloneni arvates kestab sõda vähemalt aasta lõpuni, võibolla isegi kauem.

Mida kauem sõda kestab, seda raskem on prognoosida, mis suuna see võtab. Lääs on praegu leppinud Ukrainale relva-abi andmisega. Näiteks Soome teeb seda esimest korda ajaloos. USA ei taha, et sõda laieneb Venemaa ja NATO riikide vaheliseks. USA president Joe Biden on aga öelnud, et Lääs ei salli mingisugust massihävitusrelva kasutamist. Ta on ähvardanud vastumeetmetega.

Kui Venemaa sõjaõnn pöördub, siis suureneb tõenäosus, et kaalutakse massihävitusrelva, näiteks keemiarelva kasutamist. See võib põhineda väärarusaamal, et Venemaal õnnestub tuumarelva omades kasutada massihävitusrelva ilma hirmuta Lääne sissetungi pärast.

Butša sarnased juhtumid aga võivad panna Lääne reageerima. Nii juhtus Kosovo sõjas 1999. aastal. Kui Serbia eriväed hukkasid 45 tsiviilisikut, siis alustas NATO õhurünnakutega.

Kõiki sõja nüansse pole võimalik ette prognoosida. Ukraina on tuntud kui maailma vilja-ait. Paljudes arengumaades on probleem, kust saada vilja, kui Ukrainast seda enam ei saa. Kas see asjaolu võib mõjutada Lääne sekkumist sõtta? Kuigi toidukriis otseselt Läänt ei mõjuta, võivad olla sel ometi tagajärjed.

Kommentaarid
(Külastatud 1,264 korda, 1 külastust täna)