Kehtivasse eriolukorra seadusesse lisatakse valitsuse eelnõu kohaselt hübriidohtusid puudutavad sätted. Valitsuse eelnõu lähtekohaks on vajadus reageerida hübriidohtudele, näiteks ohud piiriturvalisusele või tõsised ohud telekommunikatsiooni ja infosüsteemide toimimisele.

Kavandatava seadusemuudatusega soovitakse võimaldada kasutada eriolukorra seaduse volitusi hübriidohu korral, mis kujutab endast eriti tõsist ja materiaalset ohtu riigi julgeolekule, ühiskonna toimimisele või elanikkonna toimetulekule.

• Soome ja Euroopa julgeoleku olukord on viimastel kuudel väga kiiresti ja põhimõtteliselt muutunud. Eelkõige on suurenenud hübriidse mõjutamise oht. Seetõttu on valitsus arvestanud, et eriolukorra seaduse täiendamisega hübriidohtude sätetega ei saa oodata kuni seaduse tervikliku reformini. On väga oluline, et nüüd esitatakse eelnõu lisada seadusesse uus erandi alus, mis hõlmab eelkõige hübriidohtusid. Soome peab hübriidmõju erinevateks vormideks valmistuma ulatuslikult ja igakülgselt, leiab justiitsminister Anna-Maja Henriksson.

Valitsuse eelnõu sisaldab mõningaid sätteid migratsiooni kasutamise vastu relvana. Piiriületuse piiramiseks vajalikke lisavolitusi aga valmistatakse veel eraldi ette, kuna need hõlmavad õiguslikke küsimusi, mida tuleb Euroopa Komisjoniga arutada ja konsulteerida. Küsimus on nii Soome riigipiiris kui ka EL-i välispiiris, seega peavad uued volitused olema vastuvõetavad ka EL-i õiguse seisukohalt.

Justiitsministeerium on käivitanud ka eriolukorra seaduse põhjaliku reformi. Käesoleva töö eesmärk on viia eriolukorra seadus kooskõlla tänapäeva arusaamaga ühiskonna üldisest turvalisusest ja seda ohustavatest teguritest. Projektiga hinnatakse eriolukorra seaduse ajakohasust, funktsionaalsust ja arendusvajadusi ning koostatakse reformi eesmärkide saavutamiseks vajalikud regulatsiooni ettepanekud. Reform võtab eeldatavalt aega 3,5–4 aastat.

Eriolukorra seaduse muudatus hübriidohtude kohta jõustub esimesel võimalusel.