Soome asjatundja selgitab, mismoodi Venemaa tuumarelva kasutab

ÜRO aatomienergiaagentuuri IAEA endine tuumarelvade kontrolli juht Olli Heinonen, kes jälgib praegu tuumarelvade kasutamist USA-s Stimson Center’is, tunneb Soomes tuumarelvi kõige paremini. Ta peab võimalikuks, et Venemaa kasutab Ukrainas taktikalist tuumarelva.

Tuumarelva kasutamine tundub tänapäeva maailmas uskumatu, sest seda on ajaloos vaid korra kasutatud, kui USA heitis tuumapommid Jaapani linnade Hirošima ja Nagasaki peale. Pärast Külma sõja lõppu tundus selline oht olevat igaveseks kadunud, vahendab Helsingin Sanomat.

Olli Heinonen leiab, et reaalne oht on siiski olemas. Tema arvates kasutab Venemaa Ukrainas keemiarelva või taktikalist tuumarelva. Kui vaadata, kui halastamatult Venemaa praegu pommitab tsiviilobjekte, siis on sellest tuumarelva kasutamiseni vaid väike samm. Kui see tooks Venemaale sõjas soovitud tulemuse.

Venemaa võib tuumarelva kasutada, kuna president Vladimir Putin on rahulolematu sõjaväe tegevusega Ukrainas. Putin on juba viinud tuumarelvad lahinguvalmidusse. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on siiski rahustanud avalikkust väitega, et Venemaa ei kavatse tuumarelva kasutada.

Isegi kui tuumarelva ei kasutata, on Ukraina sõjal Heinoneni väitel teine tagajärg. Üha enam riike kaaluvad nüüd tuumarelva omamist.

Heinonen tunneb tuumarelvi Soomes kõige paremini. Ta on käinud seda valdkonda uurimas Põhja-Koreas, Iraanis, Iraagis ja Liibüas. Ta on tegelenud diktaatorite ja autoritaarsete režiimide suletud asutustega.

Heinonen on käinud ka Venemaal suletud linnas tuumarelva laboris. Ta on teadlik, kui väga on Putin olnud huvitatud sellistest relvadest ja kui palju vaeva on Venemaal nendega nähtud.

Heinoineni sõnul pole Ukrainas tegu uue Hirošima või Nagasakiga, vaid nn taktikalise tuumarelvaga. Taktikalised tuumarelvad lastakse välja lühema vahemaa tagant ja neid on võimalik täpsemalt sihtida, isegi nii täpselt, et nendega on võimalik hävitada lennukikandja.

Taktikalised tuumarelvad on väiksemad ja mõeldud rohkem lahingutegevuseks. Nendega ei hävitata suuri linnu, vaid mõjupiirkond on väiksem, kirjeldab Heinonen.

Taktikalised tuumarelvad erinevad strateegilistest tuumarelvadest. Strateegilised lastakse välja pikema vahemaa tagant ja need on mõeldud vaenlase ühiskonna toimimise halvamiseks. Külma sõja ajal muutusid tuumarelvad nii võimsateks, et neid polnud reaalses sõjaolukorras võimalik enam kasutada. Need olid mõeldud rohkem hirmutamiseks.

Arengut näitab see, et 1945. aastal heideti Jaapanile 15 ja 25 kilotonnise võimsusega pommid, mis põhjustasid hävingut linnades. 1957. aastal katsetas Venemaa Põhja-Jäämere kohal Tsar-Bombat, mille võimsus oli 57 megatonni. See oli 1500 korda võimsam kui Jaapanis kasutatud pommid kokku. Või üle 10 korra võimsam kui kõik teise ilmasõja ajal kasutatud lõhkeained kokku.

Taktikalised pommid nii suurt hävingut ei põhjusta, mistõttu on suurenenud oht, et neid kasutatakse. Kui varem olid tuumapommid lihtsalt pommid, siis nüüd on võimalik kaugjuhtimise teel pommi teekonda suunata ning sättida, kas tuleb 1, 5 või 10 kilotonni suurune pauk. Kõik see on suurendanud tuumarelva kasutamise künnist.

Kui aga Putin tõepoolest kasutab tuumarelva, siis mimoodi see toimub? Heinoneni väitel tuleb tõenäoliselt kõigepealt hoiatav löök. Tuumapommi ei pea heitma kohe inimasustuse keskele. Selle võib panna plahvatama kusagil Ukrainas kõrvalises kohas. Pärast seda öeldakse, et järgmine löök tuleb linna pihta. Või, kui saame omale Ida-Ukraina, Krimmi ja uue valitsuse Kiievis, siis seda ei tee. See oleks vastaspoolele väga raske olukord.

Tuumarelva kasutamine on jätkuvalt ebatõenäoline, aga märgid õhus kuulutavad halba. Venemaa propaganda levitab infot, et Ukraina laborites on USA toel välja töötatud bioloogilisi relvi. Heinoneni väitel tähendab see, et Venemaa valmistab avalikkust ette massihävitusrelva kasutamiseks Ukrainas.

Põhjuseks on asjaolu, et Venemaa pole veel saavutanud oma sõjalisi eesmärke Ukrainas. Venemaa lootis algul Kiievisse sisse marssida. Heinoneni väitel on Putin praegu olukorras, kus tal pole enam midagi kaotada.

Heinonen selgitab, et kui Putin kasutab väikest tuumarelva või keemiarelva ja Ukraina allub esitatud nõudmistele, siis on eesmärk saavutatud. Samas kui Putin sõja kaotab, siis võidakse ta Venemaal maha võtta.

Massihävitusrelva kasutamine eraldaks Venemaa rohkem Läänest, aga Venemaa on juba praegu pea täielikult eraldunud. Venemaa suur eesmärk – Ukraina – on palju olulisem kui ükskõik misiganes muu asi, mida Lääs saaks lubada.

USA president Joe Biden on ähvardanud, et kui Venemaa kasutab Ukrainas massihävitusrelva, siis annab NATO vastulöögi. Seda on öelnud ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Keegi aga ei tea, mida see tähendab, ilmselt ka mitte Biden ega Stoltenberg, märgib Heinonen.

Putin on ähvardanud teisi riike sekkumise eest Ukraina sõtta. Biden on aga hoiatanud kolmanda ilamsõja ohu eest, kui USA või NATO ründavad Venemaad. Selle põhjuseks on tuumasõja oht. Lääs ei taha olukorda pingestada, kuna tuumarelv kaitseb Venemaad NATO rünnaku eest.

Praegune olukord on pannud paljud riigid mõtlema oma olukorra üle. Kas näiteks USA läheb Jaapanile või Lõuna-Koreale appi, kui tekivad probleemid tuumariikide Põhja-Korea või Hiinaga? Ilmselt mitte, leiab Heinonen. Paljude riikide usaldust USA vastu vähendas juba asjaolu, et USA endine president Barack Obama loobus reageerimast, kuigi oli lubanud sekkuda, kui Süüria liider Bashar al-Assad kasutab tsiviilelanike vastu keemiarelva.

Paljud mäletavad ka seda, et Ukraina loobus vabatahtlikult tuumarelvast, jäädes lootma USA antud lubaduste peale. Kui Ukrainal oleks olnud tuumarelv, poleks Venemaa julgenud tõenäoliselt rünnata.

Lõuna-Koreas veebruaris läbi viidud küsitlusest selgus, et üle 70 protsendi inimestest pooldab tuumarelva soetamist. Jaapan on ajaloolistel põhjustel olnud tuumarelva vastu, aga sealgi on hakatud seda teemat arutama. Endine peaminister Shinzo Abe ütles, et Jaapan peaks kaaluma USA tuumarelvade paigutamist riigi territooriumile.

Ukraina sõda on suurendanud Jaapani ja Venemaa vahelisi pingeid. Riigid on pikalt vaielnud Kuriili saarte saatuse üle. Jaapani välisministeeriumi ametnik on võrrelnud Kuriilide olukorda Ukraina okupeerimisega. Jaapanis on hakatud kahtlema, kas USA ikka tuleb appi, kui abi on vaja. See tähendaks USA tõmbamist sõtta.

Heinoneni väitel kaaluvad tuumarelva veel paljud muud riigid nagu Saudi-Araabia, Türgi ja Egiptus. Kuigi maailmas on loodetud tuumarelvade hulka vähendada, siis seda pole viimaste aastakümnete jooksul juhtunud. Putini ajal on Venemaa tuumarelvastuse võimekus suurenenud. Venemaa töötab välja üha tõhusamaid tuumarelvi. Näiteks selliseid relvi, mis lendavad helikiirusest kümme korda kiiremini ja mille trajektoori on võimalik muuta nii, et seda on pea võimatu alla tulistada.

Kui nõukogude liit lagunes, siis jäid tuumarelvade üksused Kasahstani, Ukraina ja Valgevene territooriumile. Kasahstanis töödeldi uraani ja Ukrainas ehitati rakette. Mõneks ajaks kaotas Venemaa sellega tuumarelvastuse-alase võimekuse. Nüüd on aga Venemaa võimekus jõudnud kohati isegi USA-st ette, märgib Heinonen.

Tuumarelvastuse valdkonnas puhuvad nüüd külmad tuuled. Suurtes tuumariikides pole relvastuse väljatöötamine mitte peatunud, vaid saanud hoogu juurde. Viis tuumariiki on relvastuse hulka suurendamas, näiteks Hiina, Suurbritannia ja Venemaa. Arendatakse tõhusamaid ja keerukamaid tuumarelvi. Nende kasutamise künnis on madalam. Sellesuunalist arengut soodustab praegune sõda Ukrainas.

Kommentaarid
(Külastatud 8,488 korda, 1 külastust täna)