Soome valitsus otsustas, millised Ukraina põgenikud saavad ajutist kaitset

Ukrainast põgenejate abistamiseks on Euroopa Liit võtnud kasutusele ajutise kaitse direktiivi. Vastav Euroopa Liidu nõukogu otsus jõustus 4. märtsil ning jättis täpse kaitse sihtrühma määramise liikmesriikide otsustada. Soomes antakse kaitse laiemale hulgale Ukrainast pärit pagulastele kui EL-i tasandi otsus. Valitsus otsustas asja 7. märtsil.

Kõigis liikmesriikides saavad ajutist kaitset:

  • Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed
  • Ukrainas rahvusvahelist kaitset saavad isikud ja nende pereliikmed
  • muud Ukraina alalised elanikud, kes ei saa kodumaale tagasi pöörduda.

Viimase grupi puhul saavad liikmesriigid valida ajutise kaitse ja vastava riikliku loa kategooria vahel. Soome valib ajutise kaitse.

Kõikide gruppide puhul on tingimuseks, et isik on elanud Ukrainas ja lahkunud sealt pärast Venemaa sissetungi algust ehk 24. veebruaril või pärast seda.

Soomes antakse ajutist kaitset lisaks järgmistele isikutele:

  • Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kes põgenesid Ukrainast veidi enne 24. veebruari ja ei saa konflikti tagajärjel tagasi pöörduda. Euroopa Komisjon on kutsunud liikmesriike üles olema nende inimeste suhtes paindlikud.
  • Muud juba Soomes elavad või sinna saabuvad Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed.
  • Ukrainas seaduslikult (muul juhul kui alaliselt) elavad mitte-ELi kodanikud, kes ei saa oma koduriiki naasta. Seda gruppi mainitakse ELi otsuses liikmesriikide jaoks vabatahtliku grupina.

Valitsuse otsus jõustub kohe. See jääb jõusse seni, kuni kehtib nõukogu EL-i tasandi otsus ehk kuni 4. märtsini 2023. Vajadusel saab EL-is kaitse andmise otsust pikendada 6-kuuliste perioodide kaupa, kokku kuni 3 aastaks. Kui olukord peaks muutuma ja EL leiab, et Ukrainasse on võimalik turvaliselt ja lõplikult naasta, võib kaitse nõukogu otsusega ka lühema aja jooksul lõpetada.

Hetkel on väljatöötamisel ajutise kaitse taotlemise juhend

Ajutise kaitse andmine võimaldab pakkuda kaitset piiratud arvule inimestele kiire ja lihtsama protsessiga kui varjupaigamenetlus.

Nagu varjupaigataotlejatel, on ka ajutise kaitse saajatel õigus elada vastuvõtukeskuses ja õigus vastuvõtukeskuse pakutavatele teenustele. Näiteks saavad nad tervishoiuteenuseid ja hädavajalikke sotsiaalhoolekandeteenuseid ning nende hädapärane toimetulek on kindlustatud. Soovi korral saavad nad ka ise majutuse korraldada. Ajutise kaitse saajatel on õigus kohe tööle asuda.

Ajutist kaitset taotletakse politseilt või piirivalvelt, nagu ka varjupaika. Siseministeerium ja Soome migratsiooniamet koostavad ajutise kaitse andmise korra. Soome migratsiooniamet koostab juhised kaitse alla kuuluvatele isikutele.

Kommentaarid
(Külastatud 1,105 korda, 1 külastust täna)