USA president Joe Biden kaalub lekkinud siseinfo kohaselt tuhandete sõjaväelaste täiendavat paigutamist Ida-Euroopasse ja Baltikumi. Lisaks tahetakse NATO liitlastele toimetada sõjalaevu ja lennukeid.
Need sammud võetakse ette, kuna suureneb oht Venemaa tungimiseks Ukrainasse. See samm on oluline pööre USA valitsuse senises suhtumises, mis on olnud Ukraina suhtes vaoshoitud, kartusest Venemaad provotseerida, vahendab New York Times.
Olukorras, kus aga Vene president Vladimir Putin muutub Ukraina suhtes üha ähvardavamaks, ja USA-Vene kõnelused pole vilja kandnud, on valitsus loobumas oma provotseerimise-vastasest strateegiast.
Reedel tutvustasid USA kaitseministeeriumi ametnikud presidendile plaani, mille kohaselt viiakse USA väeosad Venemaale palju lähemale. Plaan näeb ette 1000-5000 sõjaväelase saatmist Ida-Euroopasse koos võimalusega suurendada seda kogust 10-kordseks, kui olukord peaks pingestuma.
President Biden peaks otsused tegema käesoleva nädala alguses. USA sammud on vastus Venemaa otsusele koondada Ukraina piiri äärde üle 100 000 sõjaväelase. Lisaks süüdistatakse Venemaad katses vahetada Ukraina valitsus.
USA plaanid ei näe ette aga vägede saatmist Ukrainasse. President Biden on välja öelnud, et ta ei taha siseneda uude konflikti pärast Afganistanist väljumist.
Samas aga olukorras, kus USA on hoidunud Ukraina toetamisest kartusest Venemaad provotseerida, ollakse valmis toetama Ukraina vastupanuvõitlejaid, kui Venemaa peaks Ukrainasse sisse tungima.
USA lisavägede saatmine Eestisse, Lätti ja Leetu on just see, mida president Putin on seni püüdnud vältida.
USA välisministeerium andis korralduse kõigi USA saatkonnatöötajate pereliikmete lahkumiseks Kiievist, seda tulenevalt Venemaa ohust. Lisaks lahkuvad mõned saatkonna töötajad. Lahkuvate pereliikmete ja saatkonna töötajate arvu ei avaldatud.
Biden ütles eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil, et ta hoiatas Putinit, et sissetung Ukrainasse toob kaasa USA vägede lisandumise piirkonda. „Me suurendame vägede kohalolekut Poolas, Rumeenias jne, kui ta liigub Ukrainasse,” ütles Biden, „nad on osa NATO-st.”
Eelmisel kuul hoiatas USA kaitseminister Lloyd J. Austin III oma telefonikõnes Vene ametivenda Sergei Šoigut nendesamade sammude eest, mis on nüüd kavandamisel.
Bideni telefonikõne ajal Putinile 6. jaanuaril üritas USA valitsus veel jätkata Venemaa suhtes vaoshoitud poliitikat. Pärast USA ja Vene välisministrite kõneluste sisulist läbikukkumist, võtab aga USA karmima positsiooni, see tähendab lisaks diplomaatilistele sammudele nagu sanktsioonide kehtestamine ka konkreetseid sõjalisi samme nagu Ukraina vägede sõjaline toetamine ja USA vägede viimine piirkonda.
USA allikate väitel tuleb osa Ida-Euroopasse saadetavatest vägedest otse USA-st, osa aga paigutatakse ümber mujalt Euroopast.
Ametnikud ei täpsustanud konkreetsete vägede koosseisu, aga need peaks olema õhukaitse, insenerväed, logistika ja kahuriväed.
Lisaks vägedele saadetakse piirkonda USA lennukeid. Lisaks kaalutakse NATO partneritele väljaõppe võimaluse pakkumist. See tähendab ühisõppusi Poolas, Balti riikides, Bulgaarias ja Rumeenias.
Poola kaitseministeeriumi info kohaselt on praegu Poolas 4000 USA sõjaväelast ja lisaks 1000 sõjaväelast teistest NATO riikidest. Lisaks on Balti riikides 4000 NATO sõjaväelast.
USA on saatnud Ukrainasse üle 150 sõjaväeinstruktori, et korraldada väljaõpet Ukraina lääneosas Lvivis. Lisaks on Ukrainas USA liitlaste instruktorid. Venemaa sissetungi korral aga toob USA oma instruktorid riigist välja. Samas pole välistatud, et mõned instruktorid jäävad pealinna Kiievisse, et seal Ukraina võimudele toetust pakkuda.
