Soome siseministeerium on teinud ettepaneku anda illegaalselt riigis viibivatele isikutele välismaalase pass ja elamisluba.
Siseminister Krista Mikkonen ütles, et välismaalase pass ja elamisluba antakse neile äraütleva vastuse saanud varjupaigataotlejatele, kel on Soomes töökoht.
Elamisloa saamiseks Soomes on vajalik kehtiv reisidokument, aga nüüd uuritakse, kas seda reeglit on võimalik eirata nende puhul, kel on Soomes töökoht, vahendab Iltalehti.
Ministeerium teeb ettepaneku seaduse muutmiseks nende inimeste tarbeks, kes pole saanud varjupaika ja kel pole elamisluba, aga kel on Soomes töökoht. Neil pole passi ja nad ei saa seda Soomes olles.
Välismaalase passi ja elamisloa abil saavad need isikud sõita lähimasse saatkonda või oma kodumaale ja taotleda seal omale passi. Elamisluba kehtiks sellisel juhul aasta aega ja järgmine elamisluba tuleks taotleda oma riigi passiga.
Varem on siseministeerium uurinud võimalust anda elamisluba 3000 illegaalile olenemata sellest, kas nad töötavad või mitte. Sellega aga polnud rahul valitsuse keskerakonna ja sotside esindajad, kuna see oleks olnud koalitsioonilepingu vastane.
Seni on välismaalase passe antud Soomes neile, kellele pakutakse kaitset või kel pole mingil põhjusel võimalik oma kodumaalt passi saada. See eeldab aga, et isikul on juba Soomes elamisluba või antakse elamisluba koos passiga. Välismaalase passide väljaandmist ilma elamisloata illegaalidele on Soomes peetud ohuks, kuna see meelitab inimesi illegaalselt Soome tulema. Lisaks on oht selles, et inimene on mingil põhjusel ise oma passi hävitanud ja tema tegelik isik pole teada.
Soomes kehtib reegel, et kui isikule ei pakuta kaitset ja tal pole elamisluba, siis peab ta riigist lahkuma.
Soome saabus 2015. aastal üle 32 000 varjupaigataotleja. 2016. aastal saabus neid üle 5000. Illegaalide arv pole täpselt teada, aga neid arvatakse olevat vahemikus 2000-5000.
Ministeeriumi info kohaselt tahetakse elamislubade andmisega vältida nn variühiskonna teket, kus inimesed elavad riigis illegaalselt ning neil pole tervise- ega muud kaitset. Soomes on see nähtus veel väike võrreldes mõnede teiste riikidega.
Illegaalidest saavad kergesti kriminaalid, teisalt kasutatakse neid ära ja neist saavad inimkaubanduse ohvrid. Seetõttu on tähtis selle probleemiga tegeleda.
Valitsuse eesmärk on, et illegaalide puhul eelistatakse nende vabatahtlikku kodumaale naasmist. Viimane võimalus on sunniviisiline väljasaatmine. See eeldab aga, et isiku kodumaa on nõus ta vastu võtma. Enamus riike võtab vastu vabatahtlikud tulijad, ent mitmed riigid ei taha vastu võtta sunniviisiliselt välja saadetuid.
Samas on igal riigil kohustus oma kodanikud vastu võtta, seda ka ilma riikidevaheliste lepeteta. Soomel on Afganistaniga olnud lepe, aga alates sügisest muutunud olukorra tõttu Afganistani enam inimesi välja ei saadeta. Soome räägib inimeste tagasi saatmise osas läbi Iraagi ja Somaaliaga. Iraagi puhul on olnud raske tagasi saata isikuid, kes seda ei soovi. Vabatahtliku naasmisega on Iraak nõus, aga see eeldab passi olemasolu.
Varjupaiga teema on tõusnud päevakorda seoses olukorraga Euroopa Liidu idapiiril. Euroopa Liidu liikmesriigid saavad varjupaigataotlejate vastuvõtmist piirata või võtta varjuoaigataotlejaid vastu teatud kohtades. Lisaks saavad liikmesriigid hoida varjupaigataotlejaid kinni 16 nädalat, kui muidu tuleb nad vastu võtta kohe ja paigutada vastuvõtukeskustesse.
Varjupaigataotlejate vastuvõtmist saab piirata 6 kuu kaupa. Praegu kasutavad seda võimalust Läti, Leedu ja Poola. Kui Soome piiril kujuneb sarnane olukord, siis võidakse seda võimalust kasutada ka Soomes.
