Kolm nädalat tagasi toimus Soomes pööre: noored ei taha enam vaktsiini

Soomes Lõuna-Pohjanmaal läheb veel vähemalt 3-9 kuud, enne kui alla 30-aastaste hulgas tõuseb vähemalt ühe koroonavaktsiini doosiga vaktsineeritus eesmärgi ehk 80 protsendi peale. See on nii pikk aeg, et tekitab küsimuse, kas oodatud vaktsineeritust kunagi saavutatakse.

Paljud Lõuna-Pohjanmaa noored on lasknud end vaktsineerida sõprade soovitusel, aga mitte kõik. Lõuna-Pohjanmaal on mitmetes vanusegruppides Soome madalaim vaktsineeritus, vahendab Yle.

Noored lasid end vaktsineerida veel septembris, aga esimeste dooside võtmine kukkus septembri viimasel nädalal. Pärast seda on uute vaktsineerimiste arv olnud languses.

Soov lasta end vaktsineerida vähenes septembri lõpus 20-40-aastaste hulgas ka mujal Soomes. Selles vanusegrupis on vaktsineerituse kasv praktiliselt peatunud.

12-19-aastaste hulgas kasvab veel vaktsineeritus Lapimaal, Pirkanmaal, Edela-Soomes, Põhja-Savos, Kesk-Pohjanmaal ja Põhja-Pohjanmaal. Mujal on kasv peatunud.

Noorte vaktsineerituse langus langeb samasse aega, kui Soomes hakati koroonapiiranguid kaotama. Esimeste vaktsiinidooside põhjal on võimalik prognoosida, kui kõrgele vaktsineeritus tõuseb. Kui see jääb 60 protsendi juurde, siis nii ka jääb.

Mõnes ravipiirkonnas võib kuluda aasta, enne kui praeguse tempo juures saavutatakse 80-protsendiline vaktsineeritus. Nii on see Soome põhjaosas vastu Rootsi piiri ja Põhja-Karjalas.

Olukord muutub iga päevaga. Olukorda võib muuta oktoobri keskel kasutusele võetud koroonapass. Samas on koroona olukord muutunud Soomes iga päevaga üha hullemaks. Haiglaravile jõuavad põhiliselt vaktsineerimata inimesed ja nakatumiste arv pidevalt kasvab.

Terviseametnikud lootsid, et inimesed lähevad vaktsineerima, aga nii pole igal pool juhtunud. Lõuna-Pohjanmaal räägivad paljud, et lasevad end vaktsineerida kunagi hiljem. Nad tahavad veenduda selles, et vaktsiin on ohutu. Inimesed julgevad ennast vaktsineerida, kui näevad, et teistega midagi hullu ei juhtunud.

Inimesi häirib see, et vaktsiinidega seoses pole neutraalset juttu, vaid diskussioon on must-valge. Paljud on vaktsiinidega seoses omad hirmud. Samas ei vasta kõik see, mis vaktsiinide kohta räägitakse tõele.

Lõuna-Pohjanmaa inimesed peavad end teistest jäärapäisemaks ja see võib olla põhjus, miks pole joostud esimeste seas vaktsineerima. Eriti suur vastuseis tekib siis, kui midagi kästakse teha. Kuigi vaktsineerimine pole Soomes kohustuslik, paistab see paljudele niimoodi. Paljud oleks valmis laskma end vaktsineerida, kui nad ei tunne pidevat survestamist.

Koroona vastu vaktsineerimist ei pea paljud vajalikuks ja seda lükatakse edasi nagu hambaarsti juurde minekut. Paljudele tuleb vaktsineerimata inimeste suur hulk üllatusena, põhjuseks võib olla see, et inimesed ei julge seda avalikult tunnistada.

Kolme viikkoa sitten tapahtui kumma käänne: nuoret eivät enää halua koronarokotetta – kavereiden paine sai Markus Salorannan, 16, hakemaan piikin

Etkö säkin ollut vähän aluksi niin, että et ota koronarokotetta, mutta kyllä otit kuitenkin lopulta, 15-vuotias Veeti Parvi kysyy kaveriltaan Markus Salorannalta, 16, Ilmajoen ABC:n pihassa. – No, sinä otit niin minunkin piti ottaa, Saloranta myöntää asian nauraen. Salorannan päätökseen vaikutti nimenomaan Veeti Parvi. Kaverin kannustuksesta moni muukin eteläpohjalainen on ottanut rokotteen, mutta eivät läheskään kaikki.

Kommentaarid
(Külastatud 1,165 korda, 1 külastust täna)