Soome majandus taastub koroonast kiiresti, aga suurema kasvu aeg on läbi

Soomes jätkub pandeemiast toibudes 2022. aastal kiire, 2,9-protsendiline kasv, prognoosib rahandusministeerium oma 27. septembri majandusülevaates.

Majandus on koroonapandeemiast taastunud kiiresti alates selle aasta kevadest. Tõus on seotud nõudluse vabanemisega olukorras, kus vaktsineerimine edeneb kiiresti, ettevõtluspiirangud kaotatakse ning majapidamiste ja ettevõtete usaldus tuleviku suhtes on tugev.

Majanduse elavnemine jätkub sügisel, eriti nendes sektorites, mida koroonapiirangud endiselt mõjutavad. Selle tulemusena jääb majanduskasv aasta lõpu poole tugevaks ja jätkub ka aastal 2022. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab sel aastal hinnanguliselt 3,3 protsenti, 2022. aastal 2,9 protsenti ja 2023. aastal 1,4 protsenti.

Prognoosi kohaselt ei piira haigusolukorra võimalik halvenemine majanduse taastumist, isegi kui ühiskonna avanemine on aeglasem kui suveprognoosis eeldati. Haiguse arengu, viirusevariantide ja vaktsineeritusega seotud ebakindlus suurendab prognoosi ebakindlust.

Eelarve defitsiit väheneb sel ja järgmisel aastal, kui majandus kasvab kiiresti ja epideemiast tingitud kulutamisvajadus väheneb. Riigi rahandus jääb aga pärast majanduse stabiliseerumist defitsiiti.

„Majanduskasvu hoog on osa majanduse loomulikust tsüklist, mis on seotud šokiga ühiskonnale ja selle taandumisega. Pikemas perspektiivis on poliitika kaudu hädavajalik toetada tööhõivet, investeeringuid, tootlikkust, konkurentsivõimet ja usaldusväärset riigi rahandust,” ütleb osakonnajuhataja Mikko Spolander.

Jätkub maailmamajanduse kiire kasv

Maailmamajandus on koroonaviiruse pandeemiast kiiresti taastumas tänu rahanduslikele stiimulitele, tarbijate nõudluse kasvule ja vaktsineerimise edendamisele. Kiire kasv jätkub euroalal, kui piirangud leevenevad ja nõudlus teenuste järele tugevneb. Tugev ergutuspoliitika Ameerika Ühendriikides on toonud kaasa eratarbimise kiire kasvu.

Maailmakaubandus on taastunud ja kasvab väga kiiresti, suuresti tänu eelmise aasta madalale võrdlustasemele. Kaubandust takistavad aga tööstuskomponentide puudus ja ka konteinervedude logistikaga seotud probleemid, mis on väljendunud hetkelistes tarneraskustes ja hinnatõusus.

Investeeringute kasv jätkub

Aastal 2021 ulatub SKP kasv 3,3 protsendini. Kasv jätkub keskmisest kiiremas tempos kuni järgmise suveni. SKP kasvab prognooside kohaselt 2022. aastal 2,9 protsenti ja 2023. aastal aeglustub 1,4 protsendini. Ülemaailmse taastumise ja koroonapandeemiast taastumisega seotud märkimisväärne kasv aeglustub ning majandus seisab silmitsi enne kriisi tekkinud probleemidega.

Maailmamajanduse ja kodumaiste projektide paremate väljavaadete tõttu on erainvesteeringud märkimisväärselt elavnenud. Rahastamine ELi taastamisvahendist (RRF) suurendab aastatel 2021–2023 erainvesteeringuid. Eluasemeinvesteeringud hakkavad aeglaselt vähenema, kuna uusi elamuid hakatakse ehitama samas tempos nagu varem. Kõrge säästumäär ja tarbijate positiivne meelestatus loovad tingimused eratarbimise kiireks kasvuks. Säästumäär jääb aga kogu prognoosiperioodi jooksul positiivseks, kuna tarbimine jääb alla tuludele.

Maailmamajanduse tugevnemine, stimuleerivad meetmed ja Soome eksporditoodete nõudluse kasv olulistes kaubanduspiirkondades suurendavad eksporti. Sel aastal juhib kasvu kaupade eksport. Aastal 2022 on oodata teenuste väliskaubanduse kiiret kasvu, kuna piirangute ja ebakindluse leevenemisega kiireneb kriisis rängalt kannatanud teenindussektorite kasv.

Tööhõive kasv on aasta esimesel poolel oluliselt kiirenenud. Majanduskasv säilitab nõudluse tööjõu järele, mida on võimalik rahuldada ka lühiajaliselt, kuna tööpuudus on jätkuvalt kõrge ja valitsus astub samme tööjõupakkumise suurendamiseks. Kasumite kasv peaks aastatel 2022–2023 kiirenema. Aasta alguses on inflatsioon kiirenenud energiahindade tõusu tõttu, kuid hinnatõus on muutunud laiapõhjalisemaks. Palgatõus kandub järk-järgult üle teenuste hindadele, kiirendades inflatsiooni.

Majanduse taastumine ei korva avaliku sektori defitsiiti

Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb sel ja järgmisel aastal järsult majanduse ja tööhõive kiire kasvu tõttu. Koroonaepideemiaga seotud kulutuste ja toetusvajaduste leevendamine tugevdab järgmisel aastal ka riigi rahandust.

Ajutine majanduse elavnemine ei paranda aga eelarve struktuurset defitsiiti. Majanduskasvu aeglustumisega peatub valitsemissektori defitsiidi langus ja valitsemissektori eelarve puudujääk jääb 2020. aastate keskel tublisti üle 3 miljardi euro.

Valitsemissektori võlg SKP-sse suurenes 2020. aastal 10 protsendipunkti võrra peaaegu 70 protsendini. Prognoosiperioodil aeglustub võla suhte kasv märgatavalt ja 2020. aastate keskel jääb võla suhe  pidama veidi üle 73 protsendi juures. Elanikkonna vananemisest tulenev pikaajalise hoolduse ja tervishoiu kulude kasv ähvardab aga järk-järgult võla suhet kasvatada.

Majanduse taastumine sõltub jätkuvalt pandeemiast

Prognoosi peamised riskid on endiselt seotud koroonapandeemiaga ja selle juhtimisega seotud piirangutega. Arengumaade suutmatus pandeemiaga toime tulla nõrgendab nende majandust ja on seega suur löök ka ülemaailmsele majanduskasvule.

Epideemia pikenemine vähendab eratarbimist ja eelkõige teenuste nõudlust, mis nõrgendab majanduse taastumist. Haigusolukorra halvenemine väljendub ka suurenenud ebakindluses investeerimiskeskkonnas, mis võib investeeringuid edasi lükata või takistada.

Prognoosiperioodil tõusevad erainvesteeringud peaaegu 20 protsendini SKPst. Taastamisvahendist (RFF) tehtavate investeeringute kiirenemine võib suurendada erainvesteeringuid kiiremini kui prognoositi.

Kommentaarid
(Külastatud 143 korda, 1 külastust täna)