Soomes hakati koroona vastu vaktsineerima 12-15-aastaseid lapsi, kuigi lastel esineb väga harva raskekujulist haigust – miks seda siiski tehakse, selgitab terviseameti arst

Koos koolide algusega algavad käesoleval nädalal mitmetes Soome linnades 12-15-aastaste tervete laste vaktsineerimised koroona vastu. Terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et põhjendus laste vaktsineerimiseks on olemas, kuigi lapsed haigestuvad raskelt väga harva.

Soome riiklik vaktsineerimise ekspertkogu KRAR otsustas juba 2020. aastal, et kõigile soomlastele ja Soomes elavatele inimestele pakutakse võimalust vaktsineerida end soovi korral koroona vastu. See kehtib ka 12-15-aastaste kohta, vahendab MTV.

Tegemist on Soome vaktsineerimise strateegia täitmisega, ütles Nohynek. Soome valitsus muutis vaktsineerimist puudutavat määrust eelmisel nädalal. Muudatuse kohaselt saavad lasta end alates esmaspäevast, 9. augustist vaktsineerida kõik vähemalt 12-aastased.

Kooliõpilaste vaktsineerimisega tegelevad koolide tervishoiuasutused. Laps saab ise otsustada, kas laseb end vaktsineerida või mitte. Tervishoiutöötaja otsustab, kas laps on küps otsust tegema või mitte. Kui see on nii, pole vaktsineerimiseks vaja lapsevanemate nõusolekut. Võib olla ka nii, et enne otsuse tegemist tahab laps asja arutada oma vanematega, ütles Nohynek.

Kui suvel anti Biontech-Pfizeri vaktsiinile Comirnaty lapsi puudutav luba, siis oli Euroopa ravimiameti EMA andmetel vaktsiini testitud vaid 2260 lapse peal vanuses 12-15 eluaastat. See tundub väga väike number. Nohyneki väitel antakse reeglina vaktsiinidele kasutusload, kui neid on katsetatud tuhandetel.

Nohyneki sõnul on ravimiametid nii Euroopas kui USA-s leidnud, et andmeid on piisavalt, kui Pfizeri vaktsiini on testitud 2000 ja Moderna vaktsiini 3000 lapse peal. Nende põhjal on saadud teada, kuidas tekitab vaktsiin antikehasid ja hoiab ära haigestumise. Laste puhul oli vaktsiinide tõhusus 100 protsenti.

Ravimiametid on leidnud, et kuivõrd koroona levib nii laialdaselt, siis võivad haigestuda raskelt ka lapsed ning neil võib esineda ka nn pikka koroonat. Põhjus laste vaktsineerimiseks on seega olemas. Kui laste puhul kasutusloa andmist edasi lükatakse, siis selle hind on haigestunud lapsed.

Uuringud on näidanud, et laste puhul on vaktsineerimisest saadav kasu võimalikust kahjust palju suurem. Samas ei saa ka võimalikku kahju alahinnata, ütles Nohynek. See on samalaadne täiskasvanutega ehk peavalu, väsimus, lihasvalu ja valu süstimise kohas. Samas on tõlgendatud, et kuivõrd tõhusus on sada protsenti, siis on kasu suurem kui võimalik kahju.

Terve koroonapandeemia aja jooksul on Soomes sattunud koroonaga raskes seisus intensiivravile vaid 5 last. Nooremate laste puhul on koroona haigusnähud enamasti leebed. Intensiivis on olnud 5 last, aga haiglas palju enam, ütles Nohynek. 12-15-aastastel on olnud Soomes ligi 5000 tuvastatud haigestumist. Neist mõned põevad tõenäoliselt nn pikka koroonat.

Soome vaktsiinikomisjoni KRAR tõlgenduse kohaselt on parem siiski lapsed vaktsineerida kui jätta vaktsineerimata. Samal arvamusel olid sotsiaal- ja terviseministeerium ning terviseamet.

Vaktsineerimise puhul peab arvestama, et lisaks raskekujulise haiguse ärahoidmisele aitab see hakata normaalsemat elu elama. Vaktsiin annab võimaluse minna kooli, trenni ja sõprade juurde, kuna vanemad ei pea muretsema lapse haigestumise pärast.

Kommentaarid
(Külastatud 552 korda, 1 külastust täna)