Rudninkai telklaager on üks mitmetest, mis Leedus kiiruga migrantide majutamiseks püsti pandi. Sinna majutatakse Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka poolt saadetud nn hübriidrelvi ehk illegaalseid migrante.
Laager on saanud lühikese ajaga kuulsaks, kuna laagri ümber toimuvad meeleavaldused migrantide ja Leedu võimude vastu ning laagris sees mässavad migrandid Euroopa Liidu ja Leedu ametivõimude vastu, vahendab Ilta-Sanomat.
Laagri valvurid ei luba kõrvalistel isikutel laagrisse siseneda. Laagris olijad ei pääse samuti välja, näiteks intervjuud andma.
Laager on eraldatud kahe kõrge metallaiaga, mille vahel on liivariba. Intervjuud ei lubatud teha isegi aia ääres. Küsimusi võis esitada kaugelt punase lindi tagant.
Laagris olevate noorte meeste seas levis kiiresti jutt Soome ajakirjanikust. Kui ajakirjanik oli püüdnud mõnda aega suhelda nendega inglise keeles, kostis järsku laagrist soomekeelne tervitus: „Moi, mitä kuuluu?”
Hüüdjaks oli aastaid Soomes elanud iraagi mees Saif Bassem Habeeb. Sellele järgnes erakordne intervjuu, kus küsimusi ja vastuseid tuli hüüda kaugelt aedade tagant.
Saif oli varem Soomes elanud 3 aastat ja 4 kuud, aga siis oli naasnud Iraaki. Tal oli Iraagis ema haige ja vend suri. Elu Iraagis oli aga väga halb. Saif ütles, et naasis Iraaki vabatahtlikult, see polnud seotud väljasaatmisega. Mees ütles, et läks tagasi, kuna ema oli haige.
Praegune reis on Saifil kestnud kuu aega. Ta lendas kõigepealt Bagdadist Minskisse ja sealt sõitis autoga Leedu piirini. Pärast seda jäi ta kinni Rudninkai laagrisse.
Saif ütles, et kui ta rääkis politseile, et on elanud Soomes ja tahab minna Soome, siis hakati tema peale naerma. Ta ei saanud aru, miks naerdi.
Saif ütles, et tingimused laagris on väga halvad. Viimaste päevade sadu on telgid muutnud läbimärjaks. Telkide katus laseb vett läbi. Toitu antakse vaid korra päevas ja see on halb. Muul ajal soojendatakse lõkke peal konserve. Saif ütles, et kõik on näljas ja haiged. Laagris pole üldse hea olla.
Saif ütles, et Soomes oli tal hea elu ja palju sõpru. Soome tahaks ta minna tööd tegema, kuna tal on turismi valdkonnas 10 aasta pikkune kogemus. Ta tahaks asutada oma turismifirma.
Saif ütles, et armastab soomlasi ja Soomet, kuna soomlastel on hea süda. Teised laagrilised karjusid vahele, et neid vihatakse Leedus. Keegi ei taha jääda Leetu, kõik tahavad edasi liikuda kas Saksamaale, Soome või mujale Skandinaaviasse.
Laagrilised ütlesid, et on rahulolematud, kuna nende varjupaiga taotluse asjad pole edasi liikunud. Nad ei tea, kas pääsevad enne sügise ja külmade tulekut soojematesse ruumidesse.
Algul ei lubatud neil isegi telefoni kasutada. Nüüd on laagrisse toodud SIM-kaarte, et saaks netiühendust jagada.
Rudninkai laagris on praegu sadu meessoost ilma pereta tulnud varjupaigataotlejaid. Enamus on Iraagist, aga on ka Afganistanist, Süüriast, Indiast, Kamerunist, Egiptusest, Sri Lankast, Jeemenist ja Liibüast tulijaid.
Kõik ei tahtnud oma nime öelda, ainult eesnime. Üks iraaklane ütles, et maksis reisi ja Valgevene turistiviisa eest kokku 800 dollarit ehk 680 eurot. Reisi idee sai ta uudistest. Ta nägi uudistest, et Valgevene avas piiri. See oli seotud poliitikaga, Valgevene tahtis survestada Euroopat.
Küsimuse peale, kas ta kardab Iraaki tagasi saatmist, vastas mees, et ei. Ta ütles, et Euroopa ei saa neid tagasi saata. Iraak on sõdiv riik ja Euroopa seaduste järgi neid tagasi saata ei saa.
Saif pole ainus iraaklane Leedus, kel on sidemeid Soomega. Näiteks kirjutas Delfi, et Druskininkai laagris on kohalik liider Ali, kes rääkis, et on aastaid elanud Soomes ning tal on soomlannast naine ja laps. Soome võimud aga kuulutasid abielu fiktiivseks, mistõttu saadeti mees Iraaki tagasi. Kui ajakirjanik küsis Ali käest, miks ta tuli Euroopasse tagasi, vastas ta, et Lukašenka avas piiri. See oli uudistes. Varem polnud see Valgevene kaudu võimalik, kuna seal pandi vangi. Nüüd on see aga võimalik.
Nüüdseks on tulek Iraagist muutunud raskemaks, sest Iraak peatas Euroopa Liidu palvel lennud Minskisse. Pärast seda on Minskisse lennanud vaid tühjad lennukid, mis on viinud vabatahtlikke naasjaid tagasi. Nende puhul on ametlikult tegemist turismireisilt naasvate iraaklastega.
Leedu võimud on eitanud iraaklaste halba kohtlemist, aga tunnistavad puudusi seoses võimetusega tulla toime lühikese aja jooksul sisenenud migrantide suure kogusega. Kohalike inimeste protestid on raskendanud laagrite avamist, kohalikud kardavad, et migrandid suurendavad kuritegevust.
Rudninkai külapoe müüja Svetlana ütles migrantide teemat kommenteerides, et varem poleks keegi midagi sellist osanud ette kujutada. Suhted Valgevenega olid head. Svetlana ütles, et ta teab, et laagri olud on kehvad. Sel on aga üks hea külg – migrandid saadavad omadele teated selle kohta, millised on olud. See piirab uute tulijate tulekut.
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000008179491.html
