AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritud eakatel inimestel ei tekigi eriti koroona-vastaseid antikehasid, selgub Londoni Imperial College’i ülikooli teadlaste läbi viidud uuringust.

Teadlased avastasid, et vähem kui 85 protsendil eakatest inimestest vanuses üle 80 eluaasta olid olemas antikehad kaks nädalat peale AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist, vahendab Daily Mail.

Samas näiteks pärast Pfizeri vaktsiiniga vaktsineerimist olid antikehad olemas 98 protsendil eakatest inimestest.

Uus avastus põhineb Briti suurimal uuringul REACT-2, mille käigus võetakse juhuvalikuga vereproove tuhandetelt inimestelt.

Kuigi antikehade hulk näitab ainult osaliselt organismi võimet viirusega võidelda, pole asjatundjate väitel uuringu tulemus üllatav. Nimelt põhineb AstraZeneca vaktsiin nõrgendatud adenoviirusel ja see annab väiksema immuunsuse. Mõningatel juhtudel ründab organism pärast vaktsineerimist hoopis seda adenoviirust, mitte aga sellega kaasas olevaid koroonaviiruse valkusid, mistõttu ei tekigi organismis koroona-vastast immuunsust.

Pfizeri vaktsiinis on kasutatud teistsugust tehnoloogiat ja sellega sarnaseid probleeme pole. Samas on leitud, et AstraZeneca vaktsiin aitab ära hoida raskeid haigusjuhtumeid.

https://www.dailymail.co.uk/news/article-9788269/People-given-AstraZenecas-Covid-jab-likely-antibodies-receive-Pfizers.html