Soome käesoleva aasta majanduskasvuks prognoositakse 2,6 protsenti

Soome majanduskasv kiireneb 2021. aastal 2,6 protsendini, mida toetab ülemaailmne kasv ja taastumine, prognoosib rahandusministeerium oma 17. juuni väljavaadete värskenduses.

Majandusarengu suund on aasta alguses varieerunud vastavalt koroona olukorra arengule, kuid positiivne väljavaade on selgelt tugevnenud. Majandus taastub selgelt 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses. Eksporditurg kasvab jõudsalt ja investeeringuväljavaated on head, mille tulemuseks on 2022. aastal sisemajanduse kogutoodangu (SKP) 2,8-protsendiline tõus. Aastal 2023 aeglustub SKP kasv 1,6 protsendini.

Hoolimata positiivsest majandusarengust on riigi rahandus sel aastal üle 10 miljardi euro defitsiidis. Järgmisel aastal väheneb kulutuste ja sissetulekute erinevus märkimisväärselt, kuna paljud koroonaepideemiaga seotud toetusmeetmed lõpevad ja majanduskasv jätkub hoogsas tempos. Riigi rahanduses on endiselt märkimisväärne puudujääk ja valitsuse võla suhe SKPsse kasvab jätkuvalt.

„Viimased andmed näitavad majanduses oodatavat pööret. Nõudlus on taastumas, tööhõive kasvab ja koroona mõju väheneb kiiresti. Praegune tõus on hea aeg majanduse ümberkorralduste toetamiseks ja riigi rahanduse tugevdamiseks,” ütleb osakonnajuhataja Mikko Spolander.

Maailmamajanduses jätkub kiire kasv

Maailmamajandus on taastumas tänu koroona vastu vaktsineerimise edusammudele, dereguleerimise kaotamisele ning laiaulatuslikule rahalisele stimuleerimisele. Rahalise stimuleerimise tõttu on majanduskasv tänavu kiireim Ameerika Ühendriikides ja järgmisel aastal euroalal. Ka Hiina majandus kasvab sel aastal kiiresti.

Maailmamajandus kasvab sel aastal 5,5 protsenti, järgmisel aastal 4,5 protsenti ja 2023. aastal 3,2 protsenti. Maailmakaubandus taastub, kui tarbimine kasvab. Maailmakaubandus kasvab tänavu 6,9 protsenti, 2022. aastal 4,9 ja 2023. aastal 4,3 protsenti.

Tootmise investeeringud ja eksport kasvavad

Tööstustoodang kasvab rahvusvahelise taastumise ja suureneva ekspordinõudluse tõttu. Ehituse valdkonnas on elamuehitus 2021. aastal hoogne, kuid üldehitus taastub alles 2023. aastal. Eeldatavasti kiireneb teenuste pakkumine 2021. aasta kolmandas kvartalis ja kasvab kogu prognoosiperioodi vältel.

Erainvesteeringud jätkavad nõrka kasvu ka 2021. aasta alguses, kuid kasv kiireneb aasta lõpus. Investeeringud elamuehitusse ei vähene nii järsult kui varem prognoositi, kuna uue elamuehituse areng on aasta alguses olnud soodne. Tööstuse positiivsed väljavaated kajastuvad ehituses 2022. aastal.

Tugev maailmamajandus viib sel aastal investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning majanduskasv jätkub ka järgmisel aastal, seda toetavad kodumaised projektid. Muudest investeeringutest suurenevad kogu prognoosiperioodi vältel investeeringud teadus- ja arendustegevusse, osaliselt tänu soodsale toetuspoliitikale.

Väliskaubandus kasvab prognoosiperioodil jõudsalt. Kaupade eksport taastub maailmakaubanduse tõttu aastatel 2021 ja 2022 kiiresti. Teenuste eksport ja import pöörduvad majanduskasvu poole aeglasemalt kui kaubavedu, kuigi valdkonniti on suuri erinevusi. Nii ekspordi kui ka impordi aastakasv on kiireim aastal 2022, kui eeldatavasti kasvab eelkõige teenuste väliskaubandus.

Tarbimine kasvab koos piirangute kaotamisega

Eratarbimise kasv on sel aastal ettevaatliku dereguleerimise tõttu aeglasem kui varem eeldati. Prognoositakse, et teenuste tarbimine tõuseb korralikult alles selle aasta lõpus, eratarbimise kasv jõuab tippu alles 2022. aastal. Kodumajapidamiste ostujõud ei ole koroonaepideemia ajal langenud ning majapidamiste säästumäär oli rekordiliselt kõrge eelmisel aastal. Säästude kasutamisel kasvab eratarbimine ostujõust kiiremini.

Tööhõive on alates 2020. aasta juunist pidevalt kasvanud ning majanduse taastumine tugevdab tööhõive kasvu nii sel kui ka järgmisel aastal. Tööhõive ületab järgmisel aastal koroona-eelset taset ning tööjõuvajaduse kasvades tõuseb tööhõive määr 2023. aastal 73 protsendini. Valitsuse otsustatud tööhõivemeetmed toetavad tööjõupakkumist ja töötuse määr langeb 2023. aastal 6,6 protsendini. Palgad tõusevad sel aastal kiiremini kui eelmisel aastal. Eeldatavalt suureneb palgatulu lähiaastatel umbes 2,5 protsenti.

Tarbijahinnad tõusevad sel aastal energiahindade mõjul kiiresti. Ehkki energiast tingitud inflatsioonitempo jääb ajutiseks, viib nõudluse tugevnemine hinnad järk-järgult kiiremale kasvule.

Eelarve jääb majanduse taastumisele vaatamata defitsiiti

Valitsuse eelarve defitsiit jääb sel aastal väiksemaks kui kevadel hinnati. Riigi rahandust tugevdab eelkõige tugev tööhõive kasv. Teiselt poolt hoiavad koroonaepideemiaga seotud tervishoiukulud ja toetusmeetmed riiklikke kulutusi kõrgel. Prognoosis võetakse arvesse valitsuse poolt maikuus parlamendile esitatud kolmanda lisaeelarve eelnõud. Vaatamata positiivsele majandusarengule on valitsemissektori eelarve puudujääk suur, 4,3 protsenti SKP-st.

Järgmisel aastal väheneb valitsemissektori eelarve puudujääk märkimisväärselt, kuna majanduskasv jätkub hoogsas tempos ja paljud epideemiaga seotud toetusmeetmed lõpevad. Riigi rahanduses püsib kümnendi esimesel poolel siiski märkimisväärne puudujääk ja riigivõla suhe SKPsse kasvab jätkuvalt.

Valitsussektori eelarve puudujääk on sellel aastal hinnanguliselt 4,7 protsenti SKP-st. Eelarvest kaetakse suurema osa koroonaepideemiaga seotud kuludest. Ka ELi ergutus- ja taastamisrahastu (RRF) suurendab kulutusi, eriti aastatel 2021–2023. RRF-iga seotud kulude suurenemine ei suurenda aga valitsemissektori eelarve puudujääki, kuna prognoosiperioodil eeldatakse, et vahendist saadav tulu vastab kulutustele.

Munitsipaalmajandusele suunatud koroonatoetused tõid kohalikele omavalitsustele eelmisel aastal ülejäägi ja leevendavad kohalike omavalitsuste majanduslikku olukorda ka sel aastal. Ehkki kohalike omavalitsuste kulude kasv aeglustub koroonaepideemia leevenedes aastal 2022 märkimisväärselt, halveneb ajutiste toetusmeetmete lõppedes kohalike omavalitsuste rahaline seis järsult. Koroonaepideemiast tulenevad ühekordsed toetused ei lahenda omavalitsuste rahanduse struktuurset kulude ja sissetulekute erinevust, mis tuleneb sotsiaal- ja tervishoiukuludele avalduvast survest ning vananeva elanikkonna tõttu vähenevast tööealisest elanikkonnast.

Kasvusurve kohalike omavalitsuste kulutustele leeveneb sotsiaal- ja tervishoiu (SOTE) reformiga aastal 2023, kui vastutus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamise eest läheb hoolekande piirkondadele. Sellest hoolimata jäävad kohalikud omavalitsused puudujääki ka pärast SOTE reformi. Ka uue hoolekande piirkondade finantsseisund on veidi puudujäägis. Puudujääk on tingitud investeerimisprojektide üleviimisest omavalitsustelt ja omavalitsuste liitudelt hoolekande piirkondadele.

Sotsiaalkindlustusfondid on ainsad riigi rahandusasutused, mille tulud ületavad kulutusi. Tööpensioni asutuste ülejääk suureneb sel aastal, kui koroona toetusmeetmete raames otsustatud ajutiste töötasudega seotud pensionimaksete vähendamine lõpeb. Palkade vähenemise kompenseerimiseks mõeldud hüvitise ajutine suurendamine koos palgatõusu ja dividenditulu suurenemisega tugevdab lähiaastatel ülejääki 1 protsendi ligidale SKPst. Teiste sotsiaalkindlustusfondide rahaline seis on sel aastal tasakaalus, kuna töötuse kulutused ja koondamised vähenevad.

Riskid mõjutavad arengut soodsamas suunas

Maailmamajandus kasvab jõudsalt, seda tänu valitsuste toetusele, mis võib suurendada kodumajapidamiste ja ettevõtete enesekindlust ning kajastub prognoositust suuremas eratarbimises ja investeeringutes. Lisaks võib maailmakaubanduse suurem kasv või Soome positsiooni paranemine eksporditurgudel eksporti veelgi suurendada.

Maailmamajanduse oodatust kiirem kasv mõjutab investeeringuid positiivselt. Investeerimismäär tõuseb prognoosiperioodi jooksul finantskriisi eelsele tasemele, kuid kodumaised investeerimiskavad võivad siiski osutuda prognoositust suuremaks.

Eratarbimise ostujõu kiirem areng sõltub säästude määra eeldatavast langusest. Üllatusi võib tulla mõlemas suunas. Kui tarbijate kindlustunne hakkab langema, võib tarbimise kasv olla prognoositust aeglasem.

Palju sõltub pandeemia arengust. Majandusareng võib prognoositust aeglasem olla, kui epideemiat ei saada 2021. aasta teisel poolel kontrolli alla. Epideemia uus kiirenemine mõjutab kodumaist majandust, seda eelkõige eratarbimise ja, mis kõige tähtsam, nõudluses teenuste järele. Kriis pole läbi enne, kui pandeemia on ülemaailmselt kontrolli all.

Kommentaarid
(Külastatud 161 korda, 1 külastust täna)