Huvitav avastus: need, kes ei talu haput, põevad koroonat kergemalt

USA Louisiana osariigi Baton Rouge’i arstid tegid kindlaks, et retseptorid, mis ninas ja kurgus tuvastavad hapusid asju, aitavad võidelda ka viirustega. Need, kes haput ära ei tunne, põevad koroonat raskemalt.

Need aga, kelle jaoks on vein, brokkoli, seller, greibid või Brüsseli kapsad liiga hapud, ei pruugi koroonaga niisama kergelt nakatuda, vahendab Daily Mail.

Inimesi, kellele ei meeldi hapud asjad, kutsutakse supermaitsjateks, kuna neil on suus ja ninas suurem hulk retseptoreid, mis aitavad eri nakkustega võidelda.

Nn supermaitsjatel esines koroonat 10 korda harvemini kui ülejäänutel ja mitte keegi neist ei sattunud haiglasse. Need aga, kes taluvad haput paremini, peavad olema eriti ettevaatlikud, märkis dr Alan Hirsch.

Supermaitsjad olid reeglina nooremad, kuna vanusega tundlikkus väheneb. Lapsed aga, kellele ei meeldi hapud asjad, ei põe enamasti koroonat raskelt.

Dr Hirsch, kes on Chicagos asuva lõhna ja maitse uurimisasutuse juht ütles, et värskel uuringul võib olla tõsi taga. Ehk siis, kui seller tundub sulle hapu, siis oled supermaitsja, ja kui haput ei tunne, siis tuleb olla ettevaatlik.

Uuringu viisid läbi ninahaiguste arstid ehk rinoloogid ja aluseks võeti 1935 USA patsienti. Nad kõik tegid maitsetesti, et selgitada välja, kas nad on nõrga maitsemeelega, kes ei märka hapusust, supermaitsjad, kes on hapu suhtes tundlikud või lihtsalt „maitsjad”, kes on vahepealsed.

Pooled uuritud inimestest olid keskmikud, samas kui teine pool jagunes supermaitsjate ja nõrga maitsemeelega isikute vahel. Uuritutest 266 nakatus koroonaga ja 55 sattusid haiglasse. Neist 266-st ainult 15 olid nn supermaitsjad, 104 keskmised ja 147 need, kes ei tundnud haput maitset.

Nõrgemate maitseretseptoritega inimestel esines koroonaga nakatumisi 10 korda enam kui teistel. Nemad moodustasid ka 47 kokku 55 koroonapatsiendist, ülitundlike haigestunute hulgast ei sattunud keegi haiglasse.

Teadlaste väitel tunnevad retseptorid T2R38 suus ja kurgus haput maitset ja ühtlasi eritavad lämmastikoksiidi, mis aitab võidelda viirustega. Lämmastikoksiid ühtlasi stimuleerib hingamisteedes olevaid karvakesi, mis omakorda aitab viiruseid ja baktereid organismist eemaldada.

Inimestel, kellel on rohkem retseptoreid, on tundlikumad hapude toitude suhtes, aga suudavad loomulikul teel võidelda viirustega, mis tungivad hingamisteedesse. Retseptorid mõjutavad hingamisteedes olevaid karvakesi ja suurendavad limaeritust. Ühtlasi tootavad need retseptorid lämmastikoksiidi, mis pärsib koroonaviiruse ogavalku, mille abil viirus organismi tungib ja koroonahaigust põhjustab.

Uuring avaldati teadusväljaandes JAMA Network Open.

Being sensitive to bitter foods could slash Covid risk, study claims

Doctors in Baton Rouge, US, found a link between taste buds and Covid severity They said both are affected by the same receptors in the nose and throat Body part detecting bitterness also produces chemical that destroys viruses People who struggled to taste bitter foods were more likely to be hospitalised Hating bitter foods could make you less likely to get Covid, a study claims. Researchers suggest that people who find the flavour of things like wine, broccoli, celery, grapefruit or Brussels sprouts overpowering might be less likely to get coronavirus.

Kommentaarid
(Külastatud 522 korda, 1 külastust täna)