Soomes on tehtud üle 2 miljoni vaktsiinisüsti, aga nakatumiste numbrid ei lange – miks see nii on?

Soomes ületati käesoleval nädalal 2 miljoni vaktsiinisüsti piir. Üle 16-aastasest on saanud vähemalt ühe vaktsiinisüsti juba ligi 41 protsenti, kogu elanikkonnast kolmandik.

Vaatamata vaktsineerituse kasvule on aga Soomes nakatumised viimastel päevadel kasvanud, seda arvatavalt seoses volbri ajal toimunud külaskäikude ja kogunemistega, vahendab Ilta-Sanomat.

Miks siis nakatumised ei lange, kui nii paljusid on juba vaktsineeritud? Sellel on kindel põhjus. Kuigi vaktsineeritus on eakate puhul kõrge, üle 80 protsendi, on nakkust põhiliselt levitavad inimgrupid vanuses 20-50 veel suures osas vaktsineerimata.

Terviseameti peaarst Hanna Nohynek selgitas MTV uudistele, et neis vanuserühmades, kus viirus põhiliselt levib on vaktsineeritus alla 20 protsendi. Kui 20-40-aastaste vaktsineeritus kasvab, siis peaks see avaldama mõju nakatumiste arvule. Iisraelis oli selleks vaja vaktsineerituse taset 60 protsenti.

Nohynek rõhutas samas, et epideemia pole kaugeltki veel möödas. Isegi pärast vaktsineerimist tuleb järgida ohutusmeetmeid ehk käte- ja köhahügieeni, kätepesu, distantsi teistega, näomaski kanda ja jääda koju ka väiksemate haigusnähtude puhul ning minna testi tegema.

Kui need nõuded unustatakse või neid ei järgita, siis hakkab nakatumine kiiresti kasvama – seda vaatamata kahele miljonile vaktsiinidoosile. Ei saa tekkida arusaama, et peale vaktsineerimist on kõik möödas, ütles Nohynek.

Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui kohtuvad vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimene, sest vaktsineerimine ei tähenda, et inimene ei võiks nakkust edasi kanda ja teisi nakatada. Lisaks on vaja 12 nädalat ehk kolm kuud peale esimest doosi saamist käia teist vaktsiinidoosi saamas. Mõned võivad arvata, et ühest doosist piisab, aga nii see ei ole. Eriti oluline on teine doos mRNA vaktsiinide puhul nagu Pfizer ja Moderna. See on oluline ka AstraZeneca vaktsiini kaitse pikendamiseks. Johnson & Johnsoni vaktsiin on ainus, mille puhul piisab ühest doosist.

Nohyneki väitel ei tohiks teise doosi saamist lükata kaugemale kui 12 nädalat, sest pole teada, kui kaua ja kui tõhusalt esimese doosi kaitse kestab. Antikehade hulk ajas langeb, aga see on individuaalne. Sõltub, kui palju tekib antikehasid esimese doosi järel ning kas inimesel on kroonilisi haigusi või kas võetakse immuunsust vähendavaid ravimeid. Antikehade hulk pole ainus näitaja, sõltub ka sellest, kui palju tekib T-immuunrakke, mis on olulised haiguse raske vormi vältimiseks.

Kui vaktsineerimine edeneb, siis otsustatakse, kas ja kui palju lastakse inimestel üle piiri liikuda. Pole veel teada, kas reisimiseks piisab ühest vaktsiinidoosist või on vaja kahte doosi.

Praeguste andmete põhjal annab vaktsiin kaitse 6-9 kuuks. Iisraelis ja Qataris käesoleval nädalal avaldatud uurimisandmed näitavad, et Pfizeri vaktsiin annab üle 95-protsendilise kaitse Briti mutatsiooniga kaasneva raske haigusvormi ja surma vastu ning 75-protsendilise kaitse Lõuna-Aafrika mutatsiooni vastu. Vaktsiin hoidis ära ka ilma haigustunnusteta nakatumisi, mis annab lootust, et nakatumisi õnnestub vaktsineerimise abil tulevikus vähendada.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000007966614.html

Kommentaarid
(Külastatud 1,401 korda, 1 külastust täna)