Ettevaatust: Soomes sageneb haigestumine puugihaigustesse

Koroona ajal soovitatakse palju viibida looduses ja värskes õhus, aga sealgi on oma ohud, eriti Soomes, kus liigub palju puuke. Puugid omakorda levitavad ohtlikke nakkushaigusi.

Soomes tuvastati eelmisel, 2020. aastal kokku rohkem TBE viiruse ja selle põhjustatud viirusliku ajukelmepõletiku puukentsefaliidi juhtusid kui kunagi varem – kokku 91. Aasta varem oli neid juhtusid 69. Numbriliselt on arv väike, aga kasv on väga suur, vahendab Iltalehti.

TBE vastu on olemas vaktsiin. Puugid levitavad ka baktereid, mis põhjustavad Lyme’i tõbe ehk puukborrelioosi – selle vastu vaktsiini pole. Borrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Kõige enam puukidega seotud haigusjuhtumeid oli eelmisel aastal Helsingi piirkonnas. Helsingis ja selle ümbruses on palju rohepiirkondi, kus puugid levivad.

Puugihaiguste ärahoidmiseks tuleks vältida liikumist kõrges rohus ja põõsastes. Kui piirkonnas on palju metsloomi, kes puuke kannavad nagu põdrad ja kitsed, siis on seal tõenäoliselt ka palju puuke. Pikniku pidamiseks tuleks valida selline koht, kus rohi on lühikeseks lõigatud.

Soomlased saavad aastas ligi 500 000 puugihammustust. Ohtlikke haigusi kannavad vaid paar protsenti puukidest. Seejuures esineb borrelioosi põhjustavat bakterit rohkem kui TBE viirust.

Puuk tuleks nahalt eemaldada võimalikult ruttu peale avastamist. Nõnda võib ära hoida haigestumine borrelioosi. TBE viirus aga nakatab juba mõne minutiga.

TBE viirus tekitab ajukelmepõletikku, mille läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Soomes vaktsineeritakse TBE viiruse vastu neid, kes elavad või suvitavad ohupiirkonnas.

Borrelioosi tekitab puukidel esinev bakter Borrelia burgdorferi. Borrelioosi on esialgu raske avastada ja sageli hakatakse kahtlustama ja ravima mõnda muud haigust. Möödunud, 2020. aastal tuvastati Soomes 2024 uut borrelioosi juhtumit. Mõnedel patsientidel kujunevad peale nakatumist välja närvisüsteemi vaevused.

Tautipunkit leviävät nyt ennätysvauhtia – Helsingissä eniten vaarallista virustautia

Punkit eli puutiaiset levittävät ihmiselle vaarallisia viruksia ja bakteereita. Punkkeja voi olla runsaasti myös kaupunkien viheralueilla. Esimerkiksi Helsingin keskuspuistossa on punkkeja jo runsaasti. Viime keväänä Aurajokilaakson maisemissa liikkunut punkkitutkija Jani Sormunen Turun yliopistosta havaitsi uuden ulkoiluun liittyvän ilmiön. – Kiinnitin huomiota siihen, että kun luontopolulla hyvän tavan mukaisesti väistettiin vastaantulijoita, se tehtiin korostetusti eli pusikkoon hyppäämällä.

Kommentaarid
(Külastatud 312 korda, 1 külastust täna)