Haridus- ja kultuuriministeeriumi tellimusel uuris Owal Group Oy koroonaviiruse epideemia mõjusid gümnaasiumihariduses ja kutseõppes. Kaks kolmandikku gümnaasiumiõpilastest pidasid 2020. aastal kaugõpet raskeks. Kooli juhtkonna ja personali vaatenurgast rõhutatakse muret õpilaste olukorra ja suurenenud tugivajaduse pärast.

72 protsenti küsitlusele vastanud gümnaasiumiõpilastest ja 60 protsenti kutsekoolide õpilastest pidasid kaugõpet vähemalt mingil määral raskeks. Uuringu järgi oli nii gümnaasiumides kui kutsekoolides õppureid, kellele kaugõpe hästi sobib.

Mõlemas vastajate rühmas leidis 37 protsenti, et nad vajavad õppimiseks rohkem tuge kui nad on saanud. Pooled gümnasistid pidasid iseseisva õppe hulka on liiga suureks. Küsitluses osalenud õpilaste hinnangul on kaugõpe vähendanud õppetöö kvaliteeti.

Uuringu kohaselt on kaugõppesse ülemineku peamisteks väljakutseteks see, et eeldatakse, et õpilased suudavad end ise suunata, milleks kõik pole võimelised ja mida on olnud keeruline eemalt toetada. Koolide juhtkonna ja töötajate vastustest koorub välja mure õpilaste olukorra ja tugivajaduse pärast. Eriti keeruline on olukord olnud õpilaste jaoks, kes olid enne koroonakriisi nõrgemas olukorras, kuid osaluse ja kaasatuse puudumine on takistanud ka nn normaalolukorras hakkama saavate õpilaste õppimist ja toimetulekut.

Koolihariduse pakkujate, õppejõudude ja juhendajate ning õpilaste küsimustike põhjal on koroona eriolukorras olnud kutsehariduses suurem mõju õppimisega hakkamasaamisele, gümnaasiumi poolel aga õppeedukusele.

Mõnede õpilaste võimalused õpingute edenemiseks ning edasiseks õppimiseks ja tööellu sisenemiseks on koroonaviiruse epideemia tõttu kannatanud. Gümnaasiumihariduses on mõjud seotud edasi õppimisega  neil, kelle õppeaeg on pikenenud või kelle õppeedukus ei toeta ülikooli kandideerimist.

Kutsehariduse poolel on mõju seotud mõnede õpilaste (37 protsenti) väljavaadetega leida tööd. Lisaks leidis märkimisväärne osa (43 protsenti), et nende kutseoskused on erakorralise olukorra tõttu nõrgenenud. Õppimise toetamise suurenenud vajadus ja laiemad ühiskondlikud mõjud on omavahel seotud ning pikaajalist mõju omab eri sektorite taastumine ja üldisemalt tööelu pärast kriisi.

Digitaalseid oskusi kaugõppele üleminekul hinnati gümnaasiumides vastanud rühmade seas paremini kui kutsehariduses, kus kaugõppele ülemineku kiirus ja veebiõppele ootamatu üleminek on olnud suurem muutus kui gümnaasiumides lihtsalt seetõttu, et praktilist tegevust on olnud keeruline veebi üle viia. Mõlema haridusvormi puhul on üleminek olnud asutuste lõikes erinev.

Eriolukorras on õpetamist ja hindamist mitmekesistatud, arendatud IT-oskusi ja kaugõpet kasutatakse tulevikus mitmekesisemalt. Uuringuandmete kogumine toimus 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta jaanuari alguses.