Lõuna-Sudaani elanik Abraham koroonast ei hooli. Tema arvates pole ohutusvahet vaja hoida ja tema kodukülas pole koroonat eriti olemaski.
Tänu Jumalale oleme mina ja pere püsinud elus ja terved, märgib Abraham. Koroonast palju suuremad probleemid on tööpuudus ja riigi kehv majanduslik olukord, vahendab Yle.
Teine Lõuna-Sudaani mees on aga hoopis teisel arvamusel. Tema väitel on olukord palju hullem kui ametivõimud tunnistavad. Inimesi sureb massiliselt. Kui keegi haiglasse viiakse, tunnistatakse kohe surnuks. Mehe sugulased on surnud koroonasse. Ametlikult aga on surma põhjuseks märgitud südameprobleemid või midagi muud, et varjata riigis möllavat koroona epideemiat. Ametivõimud tahavad näidata olukorda ilusamana kui see tegelikult on.
Värsked uuringud näitavad, et koroona on levinud Aafrikas palju laiemalt kui näitavad ametlikud numbrid. Näiteks Lõuna-Sudaami pealinnas Jubas on antikehade testid näidanud sada korda suuremat nakatumist kui näitavad ametlikud numbrid.
Koroona on levinud üle terve Aafrika mandri ja nakatunud on hinnanguliselt sadu miljoneid inimesi. Aafrika ametlikud numbrid näitavad vaid 3 miljonit nakatumist. Tagajärjeks võib olla see, et kannatab kogu ülejäänud maailm, kuna kontrollimatult leviv epideemia toob kaasa uute ja ohtlike mutatsioonide tekke. Aafrikas on aga koroonasurmasid olnud vähem kui Euroopas, kuna elanikkond on noor. Enamuse jaoks pole koroona põhjustanud tõsiseid vaevusi.
Epideemia ulatus on Aafrikas seega suhteline – kuna seal valitseb palju muid probleeme, siis on koroona vaid üks probleemidest, aga muud probleemid on süvenenud seoses koroonaga.
Koroonaga nakatumine Aafrikas on olnud muu maailma jaoks pikka aega suur mõistatus. Ametlikel andmetel on nakatumisi vähe ja koroonasurmasid vaid 80 000. Näiteks Euroopas on nii nakatumisi kui koroonasurmasid tuvastatud ametlikel andmetel üle 10 korra rohkem kui Aafrikas, kuigi Aafrikas elab mitu korda enam inimesi kui Euroopas.
Uuringutest tuleb välja, miks Aafrikas on tuvastatud nii vähe koroonaga nakatumisi. Üks põhjus on see, et inimesi testitakse väga vähe. Testimine nõuab kaasaegset tehnoloogiat ja see on kallis. Paljud nakatunud jäävad testimata. Kui koroona tuvastamiseks pole raha, siis seda ka ei tuvastata.
Teadlased on aga tegelikku olukorda püüdnud tuvastada koroona antiklehade testide kaudu. Kui veres on koroona antikehi, siis võib arvata, et inimene on viiruse läbi põdenud. Juhuvalikuga tehtud testidega on võimalik hinnata elanikkonna nakatumist laiemalt. Näiteks Soomes on vastavate testidega tuvastatud, et koroonaga nakatumisi pole eriti varju jäänud. Aafrika olukord on hoopis vastupidine.
Lõuna-Sudaani pealinnas Juba linnas tehtud värske uuring näitab, et tegelik nakatumiste hulk on vähemalt 100 korda suurem kui näitavad ametlikud numbrid. Uuringu põhjal oli riigis üle kolmaniku elanikest nakatunud juba eelmise, 2020. aasta augustiks. Pärast seda tuli Lõuna-Sudaanis epideemia teine laine.
USA Johns Hopkinsi ülikooli teadlane Andrew Azman märgib, et praeguseks on Juba linnas koroonaga nakatunud arvatavalt üle poole elanikest. Ülejäänud Lõuna-Sudaani kohta aga andmed puuduvad. Lõuna-Sudaanis on ametlikult tuvastatud ligi 10 000 koroonaga nakatumist, aga kui ülejäänud riigis on Juba linnaga sarnane olukord, siis võib nakatumisi olla miljonites.
Sambias hiljuti läbi viidud uuring näitas, et koroona antikehi oli kümnendikul elanikest. See tähendab, et tegelik number on ligi 100 korda suurem kui näitavad ametlikud andmed. Antikehade uuringud on aga tehtud põhiliselt veredoonorite ja meedikute vereproovide baasil ning see ei pruugi näidata tegelikku olukorda. Keenias läbi viidud uuringus tuvastati, et iga viies meditsiinitöötaja oli põdenud koroonat, see on ligi sada korda enam kui näitavad ametlikud numbrid.
Aafrika kõige rahvarohkemas riigis Nigeerias on leitud koroona antikehi 25-45 protsendil elanikest. Uuringu tulemused on sõltunud valimist. Proovide võtmisest on kulunud juba tükk aega, mis tähendab, et nakatumisi on praeguseks veel rohkem. Kõige vähem on aga koroona kohta teada Tansaaniast, kus viirusest ei tohi isegi avalikult rääkida.
Samasugune olukord nagu Aafrikas on ka Lähis-Idas. Jeemenis oli jaanuari seisuga nakatunud üle neljandiku inimestest. Afganistanis oli juba pool aastat tagasi koroonat põdenud neljandik elanikkonnast. Jordaanias tõusis sügisel kiiresti koroonaga nakatumiste arv. Oktoobri ja detsembri vahel kerkis nakatunute osakaal 7 protsendi pealt 40 protsendi peale. Teadlaste arvates olid Palestiinas nakatunud jaanuari seisuga 40 protsenti elanikest.
Need numbrid on aga vaid hinnangud, mis põhinevad väiksel osal elanikest. Seetõttu võib veamarginaal olla suur nii ühes kui teises suunas. Igal juhul näitavad aga antikehade testid palju suuremat nakatumist kui on ametlikud numbrid. Näiteks Jeemenis on tegelikke nakatumisi tuhandeid kordi enam kui näitavad ametlikud numbrid. Jordaanias võib vahe olla kümnetes kordades.
Aafrikas on ametivõimud suhtunud koroonasse tõsiselt, aga nende võimalused on väiksemad kui mujal maailmas. Näiteks Lõuna-Sudaanis kehtivad piirangud, kus avalikud kohtumised on keelatud ja öösel ringi liikuda ei tohi. Suguvõsa kokkutulekutel ei tohi osaleda üle 50 inimese. Juhised on samad mis Euroopas: tuleb hoida vahet ja pesta käsi. Samas pole riigis piisavalt puhast vett. Helsingi-suuruses Juba linnas on käte pesemiseks avatud 130 avalikku pesupunkti. Inimestel soovitatakse kasutada näomaski, aga ametivõimud maske ei jaga. Ülivaeses riigis võib saada trahvi, kui ei kasuta maski või ei hoia vahet. Ligi 10 euro suurune trahv on sama suur kui ametnike kuupalk.
Piirangud on vähendanud Lõuna-Sudaanis nakatumiste arv, aga sellele vaatamata on nakatunud isegi riigi juhid. Riigi viiest asepresidendist kaks on koroonaga nakatunud. Veebruaris tuvastati president Salva Kiiri büroo töötajate hulgas 27 nakatumist.
Vaktsineerimine kulgeb Aafrikas palju aeglasemalt kui Euroopas. Lõuna-Sudaan sai esimesed doosid AstraZeneca vaktsiini alles käesoleval nädalal. Lõuna-Sudaani arsti Ronald Woro arvates nakatuvad inimesed enne, kui vaktsiinid kohale jõuavad. Karjaimmuunsus saavutatakse riigis läbi nakatumise, mitte vaktsineerimise tulemusel. Lõpptulemus aga ei pruugi Lõuna-Sudaanis olla nii halb, sest riigis on keskmine vanus vaid 19 eluaastat. Võrdluseks, Soomes on see 43 eluaastat. Elanikkonna noorus päästab Lõuna-Sudaani hullemast, sest koroona ohustab põhiliselt vanemaid inimesi. Lõuna-Sudaanis on paljud inimesed koroona läbi põdenud ilma, et oleksid sellest teadlikud.
Arst Woro sõnul pole koroona veel meditsiinile ohuks kujunenud. Näiteks erahaiglas Juba Medical Complex raviti eelmisel, 2020. aastal ligi 5000 patsienti ja vaid 50 neist oli koroona. Selle põhjal ei saa aga otsustada, kui palju koroonat tegelikult on. Koroonateste patsientidele ei tehta, kui just viirust ei kahtlustata. Lisaks püütakse viirust varjata, kuna inimesed häbenevad seda. Kergete haigusnähtudega arsti juurde ei minda.
Koroonasurmad jäävad Lõuna-Sudaanis samuti varju, sest paljud inimesed surevad kodus. Surma põhjuseid ei selgitata, kuna eakate inimeste surma peetakse loomulikuks. Matusebüroosid ei ole, matmisega tegelevad sugulased.
Koroonat ei peeta Aafrikas suuremaks probleemiks, kuna seal on palju muid probleeme. Näiteks Lõuna-Sudaanis vajab üle poole elanikkonnast toiduabi ja 40 protsenti elanikest on pagulased kas oma riigis või välismaal. Lisaks on pandeemia räsinud niigi kehvas seisus majandust. Lõuna-Sudaani jaoks on majanduslik löök olnud eriti raske. Riik sõltub nafta ekspordist ja tulud on vähenenud. ÜRO on juba hoiatanud, et koroona on maailmas peatanud aastaid kestnud arengu ning paiskab kümned miljonid aafriklased vaesusse.
Näiteks Lõuna-Sudaani elanikul Abrahamil on ülal pidada naine ja 6 last. Sissetulek on väike, aga pere on hakkama saanud kariloomi müües. Lõuna-Sudaanis on kariloomad nagu pere säästukonto, mis aitab raskel ajal hädast välja.
Abraham on endine sõjaväelane. Ta kolis Juba linna, et tööd saada. Tööd aga pole veel leidnud. Kuigi Abrahami peres pole koroonat olnud, teevad muret muud probleemid. Pere vanim laps õpib Ugandas, aga raha selleks napib. Pandeemia on mõjunud raskelt lastele. Lõuna-Sudaanis kaugõpet eriti pole ning seetõttu on kooliaasta läinud raisku.
Koroona raskendab Aafrikas laste vaktsineerimist muude haiguste vastu. Aafrikas on puhkenud leetrite epideemiad. Nakkushaigused HIV, tuberkuloos ja malaaria on Aafrikas peamised surma põhjused ning koroona takistab nende haiguste ravi. Pandeemiast taastumine on Aafrikas aeglasem kui mujal maailmas.
https://yle.fi/uutiset/3-11849526
