Hea teada: Soome seadus võimaldab lisaks sundtestimisele ka sundvaktsineerimise

Sunniviisiliselt ehk vastu tahtmist testi tegema viidud eestlanna juhtumi valguses on hea teada, et Soome nakkushaiguste seadus on üsna karm: see võimaldab teatud juhtudel lisaks sundtestimisele ka sundvaktsineerimise.

Nakkushaiguste seadus annab ametivõimudele õiguse piirata inimese isikuvabadusi tema tahtest hoolimata.  Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi nõunik Anni Virolainen-Julkunen märgib, et sellised võimalused on seaduses olemas, aga neid niisama lihtsalt ei kasutata, vahendab MTV.

Nakkushaiguste vastase tegevuse eest vastutab reeglina omavalitsus, otsuse teeb omavalitsuse vastutav arst. Määrused on haldusotsused, mis tähendab, et neid saab kohtus vaidlustada.

Koroonaga seotud kõige tavalisemad sundmeetmed on karantiini või isolatsiooni määramine. Karantiini määratakse isik, kes võib olla nakatunud, isolatsiooni määratakse haigestunud isik.

Karantiini või isolatsiooni määratud isik võib saada karistada, kui ta tema kohta tehtud otsust ei täida. Isik võidakse lausa vastu tahtmist panna luku taha, kui ta määrust ei täida ning sellega ohustab teiste inimeste elu ja tervist.

Kui inimene on nakkusohtlik ning ei saa aru või ei taha teisi kaitsta, siis on võimalik ta isoleerida vastu tahtmist, räägib Anni Virolainen-Julkunen. See on päris karm, möönab ta.

Isolatsiooni on kasutatud juba enne koroonat näiteks tuberkuloosi puhul. Karantiini ja isolatsiooniga on seotud mitmed reeglid inimeste toitlustamise, kohtumiste ja sissetuleku kaotusega seotud hüvitiste osas. Nendega tahetakse korvata tekitatud kahju.

Soomes on koroonapandeemia ajal tehtud tuhandeid karantiini ja isolatsiooni otsuseid. Ministeeriumi andmetel aga pole nende otsuste kohta eraldi statistikat, nii näiteks pole teada, kas ja kui palju on tulnud inimesi isoleerida sunniviisiliselt.

Praegu on Soome parlamendi menetluses seaduseelnõu, mis puudutab sundtestimist. Sellega laieneb praegune õigus inimestele kehtestatud sundtestimise osas piirkondlikelt valitsusasutustelt (AVI) veel nakkushaiguste eest vastutavale omavalitsuse või ravipiirkonna arstile.

Valitsuse esitatud eelnõu kohaselt on sunniviisiline tervisekontroll, sealhulgas sundtestimine koroona olukorras põhjendatud. See võimaldab teha sunniviisiliselt protseduure, millega ei kaasne inimestele märkimisväärset kahju. Selliste protseduuride hulka kuulub ka ninaneelust võetav koroonaproov. Samas ei ole eelnõu kohaselt võimalik võtta ninaneelust proovi vastu tahtmist, kuna sellega võidakse põhjustada inimestele kahju. Proovi võtmisest keelduv isik võidakse eelnõu kohaselt määrata vastavalt vajadusele kas karantiini või isolatsiooni.

Virolainen-Julkunen märgib, et karantiin on isegi parem meede, sest sellisel juhul ei ole ohtu, et isik on negatiivsele testile vaatamata viirusekandja. Karantiini ajal võib isik muuta meelt seoses proovi andmisega. Praktikas on proovi võtmine vastu inimese tahtmist väga raske ja mittesoovitav olukord. Kõik tuleks teha vastastikusel mõistmisel. Ei ole soovitav, et tikku hakatakse ninna suruma vastu inimese tahtmist. Sellise sundtestimiseni ei peaks asi minema. Sellest võib olla rohkem kahju kui kasu nii füüsiliselt kui moraalselt.

Nakkushaiguste seadus võimaldab lisaks sundtestimisele ka sundvaktsineerimise. Virolainen-Julkunen samas loodab, et koroona puhul sundvaktsineerimiseni ei jõuta. Sundvaktsineerimine nõuab valitsuse sellekohast eraldi otsust, see on mõeldav näiteks bioterrorismi või rõugete ohu puhul. Sellisel juhul on oht suurem kui koroona puhul.

Sundvaktsineerimine on mõeldud väga harvade eriolukordade jaoks, milleni loodetavasti kunagi ei jõuta, märgib Virolainen-Julkunen. See pole mõeldud praeguse pandeemia jaoks.

(Külastatud 2,186 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid