Soome president andis armu naisele, kes pussitas oma meest

Soome president Sauli Niinistö andis armu ligi 50-aastasele naisele, kes oli mõistetud 2 aastaks ja 3 kuuks vangi oma mehe pussitamise eest. Naise vanglakaristus tapmiskatse eest muudeti reaalsest tingimisi karistuseks. Nõnda ei pidanud välismaalasest naine vangi minema.

Niinistö on kasutanud armuandmise võimalust harva, viimati juhtus see 2018. aastal. Antud juhtumi puhul oli tegemist Jyväskyläs toiminud perevägivallaga, mis sai alguse sellest, et perre võeti ilma pereisa loata jänes. Mees peksis selle peale juhtunu ajal 9-10-aastaseid lapsi ja oma kaasat. Ühte last oli löödud vastu nägu ja teist pekstud. Naist oli mees rebinud juustest, löönud vastu nägu ja peksnud maas lamavat naist. Naine oli kaotanud hetkeks teadvuse. Mees oli lubanud naise ära tappa, vahendab MTV.

Pere kolmas laps oli 2-aastane ja isal oli nuga käes samal ajal kui laps oli tema süles. Pärast peksmisi lõi naine meest pika teraga kööginoaga kaks korda selga. Episood naise kojutulekust kuni pussitamise ja politsei tulekuni võttis aega 16-17 minutit. Juhtum oli 2017. aasta detsembris. Pereema oli Iraanist Soome saabunud 2001. aastal ja pereisa 2006. aastal.

Maakohus mõistis naisele tapmiskatse eest 3 aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse. Vaasa ringkonnakohus ei näinud naise tegevuses samuti hädakaitset ja jättis karistuse jõusse.

Osapoolte seletused läksid lahku. Naine ütles, et mees oli ise ennast kogemata selga pussitanud. Kohus ei pidanud aga võimalikuks, et mees pussitas end nii, et tera ulatus kopsu välja.

Juhtunu asjaolud jäidki lõpuni selgusetuks. Kord oli nuga olnud mehe, kord naise käes. Ülemkohus tõdes eelmisel aastal tehtud otsuses, et perevägivald algas 2008. aastal ja naine koos lastega oli olnud kaks korda turvakodus. Vigastused olid tõestatud ja mehele mõisteti vägivallaga seoses 2009. aastal tingimisi vangistus naise peksmise eest. Kohus tõdes, et mees suhtus naisesse halvasti, kuna ta oli naine.

Kohus jõudis lõpuks järeldusele, et mehe tapmisähvardusest kulus pussitamiseni mõni minut ja naise ega laste elud polnud siis enam ohus. Kohus jõudis järeldusele, et tegemist oli hädakaitsega liialdamisega ning tapmiskatsega. Kohtu hinnangul poleks olnud vaja meest kaks korda lüüa. Naise kaitse oli liiga karm. Samas polnud naisel eriti muid võimalusi enda kaitsmiseks.

Ülemkohus langetas naise karistust 2 aasta ja 3 kuu peale. Karistus on reaalne, nagu seda on kõik üle 2 aasta pikkused vanglakaristused.

Ülemkohtus ei leidnud toetust madalam, tingimisi karistus. Pärast kohtu otsust ootas naist vangla. President muutis naisele mõistetud reaalse vangistuse tingimisi karistuseks. President ei põhjenda armuandmise otsuseid.

(Külastatud 329 korda, 2 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid