KUUM: Nädalavahetusel oli Soome kagusoas tugev maavärin, maa on seal värisenud mitusada aastat ja põhjust ei teata

Soomes Kouvolas oli nädalavahetusel erakordselt tugev maavärin. Tegemist oli harvaesineva ja ootamatu asjaga, ütles Helsingi ülikooli seismoloogia instituudi seismoloog Tuija Luhta.

Kouvolas tuvastati pühapäeva hommikul kümmekond maavärinat. suurim neist oli võimsusega 2 magnituudi. Soome kohta on see suhteliselt suur värisemine. Selliseid esineb aasta jooksul ainult mõni üksik, vahendab Yle.

Lisaks oli Kouvola kandis mitmeid 1,3–1,4- magnituudiseid maavärinaid. Sealkandis tuvastati maavärinaid juba 18. sajandil. Neid on dokumenteeritud alates 20. sajandi algusest. Siiani pole teada, miks Soome kagusoas maa väriseb.

Tavaliselt on maavärinad sügavamal. Kouvola kandis aga on need nn rabakivi kihtides ja suhteliselt maapinna ligidal. Soome maavärinad on siiski nii nõrgad, et hoonetele need ohtu ei kujuta.

Maavärinate puhul on halb asi see, et neid on küllalt raske ette prognoosida. Kouvolas on hakatud maavärinate põhjusi täpsemalt uurima.

Viikonlopun maanjäristys oli poikkeuksellisen suuri Suomen oloissa – maa on järissyt Kaakkois-Suomessa 1700-luvulta lähtien, eikä syytä tiedetä vieläkään

Maanjäristykset ovat tyypillisiä Kaakkois-Suomen rapakivialueella. Kouvolassa voi olla vielä hyvinkin mahdollista havaita uusia maanjäristyksiä. Odotettavissa ei ole kuitenkaan suuria järistyksiä, arvioi seismologi Tuija Luhta Helsingin yliopiston Seismologian instituutista. – Se olisi äärimmäisen harvinainen tapaus ja oikeastaan aika odottamaton, Tuija Luhta sanoo. Kouvolan Korialla havaittiin varhain sunnuntaiaamuna noin kymmenen maanjäristyksen sarja.

Kommentaarid
(Külastatud 2,496 korda, 1 külastust täna)