Koroona pandeemia peletas eelmisel, 2020. aastal turistid Kanaaria saartelt minema ja nende asemel saabus saartele rekordiline arv pagulasi, kes paigutati elama hotellidesse.

Malist pärit mehed mängivad nüüd Gran Canaria saare rannas jalgpalli ja lamavad rannatoolides, kus muidu istusid turistid Suurbritanniast, Saksamaalt ja Põhjamaadest. Need mehed tahavad saada Hispaaniast varjupaika, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui üle-eelmisel aastal saabus Kanaaridele ligi 2000 pagulast, siis eelmisel aastal oli neid 23 000 ehk üle 10 korra rohkem. Neist 14 000 on Gran Canarial.

Möödunud aasta jaanuarist oktoobrini saabus Kanaaridele vaid 3,4 miljonit rahvusvahelist turisti, kui üle-eelmisel aastal oli neid 13 miljonit. Pagulaste majutamine annab hotellidele võimalus raske kriisiaeg üle elada. Nad elavad ligi 10 hotellis ja nende majutuse eest maksab Hispaania valitsus.

Kohalikud omavalitsusjuhid aga ei taha eriti pagulasi hotellidesse, kuna see võib kahjustada turistide silmis piirkonna mainet. Saabunud aafriklased hirmutavad ka kohalikke elanikke.

Pagulased ise tahaksid samuti saartelt minema, aga neid ei lasta. Seetõttu on pagulased muutunud rahutuks ja nendega on tekkinud hotellides konflikte. Hispaania valitsus ei taha aga jätta muljet, et Kanaaria saared on pagulastele lihtne sihtkoht, kuhu minna.

Kõige enam pagulasi on Marokost, aga palju on ka Malist, Senegalist, Gambiast ja mujalt Saharast lõuna pool asuvatest Aafrika riikidest. Tulijate hulgas on 2500 alaealist last või noorukit ilma hooldajata. Nende eest vastutab nüüd Kanaaride piirkondlik omavalitsus.

Kanaaride kaudu tulek on kõige ohtlikum tee Aafrikast Euroopasse, kuna seal hukkub kõige enam inimesi.  Möödunud aastal hukkus teel Kanaaridele vähemalt tuhat inimest.

Hispaaniast on saanud nüüd pagulaste peamine sihtkoht Euroopas ja kõige enam tullakse Kanaaridele. Olukord on sarnane 2006. aastagas, mil saabus 32 000 pagulast. Suured pagulaslaagrid asuvad Las Palmase külje all.

https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000007759585.html