Soome otsus Eestiga uuesti piir kinni panna on ühelt poolt raske otsus, aga teiselt poolt mõistetav. Kuigi seda välja ei öelda, on põhjuseks valitsuse vahetus Eestis. Miks?
Esiteks näitab peaministri tagasiastumine ja sellega seotud valitsuse vahetumine ebastabiilsust. Ebastabiilses olukorras on kõik võimalik. See tekitab hirmu. Pole teada, mis on tulemus. Kas puhkevad rahutused ja inimesed viskavad maskid eest? Kas valitsusse lisaks võetud Reformierakond käitub nagu paarkümmend aastat tagasi? Tookord ütles Reformierakonna sotsiaalminister Toomas Vilosius, et AIDS-iga pole vaja Eestis võidelda, sest haiged surevad ise maha. Pärast seda sai Eestist kõige kiirema AIDS-i haigestumisega riik maailmas. Toonaste otsuste haavu lakutakse siiamaani. Naiivne on arvata, et sellist ämbrit mujal maailmas ei mäletata. On arusaadav, et selline olukord kutsub üles ettevaatlikkusele.
Teiseks on seoses valitsuse vahetusega tekkinud Eestis vaakum, kus puudub vastutaja. Inimesed tajuvad seda. Isegi siis, kui uus valitsus ametisse astub, on vastutus hajus. Kõik alles loksub paika. Samalaadne olukord oli Leedus eelmise aasta lõpus enne parlamendi valimisi. Siis oli seal sarnane võimuvaakum ning nakatumiste arv elanike kohta kerkis maailmas kõige kõrgemale. See püsib kõrgel siiamaani.
Eesti olukord on väga plahvatusohtlik, kuna positiivsete testide hulk kõigi testide hulgas on väga kõrge – 10 protsendi ringis. Soomes on see vaid paar protsenti. Kõrge protsent tähendab seda, et tegelikkuses võib Eestis olla nakatumisi mitu korda rohkem kui näitavad ametlikud numbrid. Eestis testitakse väga vähe inimesi, inimesi ei julgustata testi tegema. Erinevalt Soomest, kus utsitatakse inimesi testi tegema juba kergete haigusnähtudega nagu nohu või köha.
Öeldakse, et kriisiolukorras ratsusid ei vahetata, kui pole just äärmist hädavajadust. Eestis selgelt äärmist häda ei olnud. Koroonakriisi võib võrrelda sõjaolukorraga. Käimas on sõda, kaalul on riikide julgeolek, majandused, rahvaste elu ja surma küsimus. Eestis pani kindral riigi ja rahva jaoks otsustaval hetkel lihtsalt ameti maha. Sarnaselt Talvesõja ajaga on Soome end taas näidanud väga vapra võitlejana, seljatades ohtliku ja salakavala vastase koroonaviiruse. Aga Eesti … Pole lihtsalt sõnu.
Nagu on välja öeldud, põhjustas valitsuse vahetuse keskerakonna soovimatus kooseluseaduse rahvahääletusega kaasa minna. Peaminister astus tagasi nö viimasel tunnil enne hääletuse otsustamist riigikogus. See oli puhtalt ühe väikse seltskonna jonn mitte anda rahvale võimalust otsustamiseks. Tagajärjed on valusad. See pole sugugi esimene selline juhtum Eesti ajaloos.
EESTINEN
