Soomes on käimas HPV epideemia – mis see veel on?

Tampere ülikooli haigla hinnangul on Soomes käimas HPV epideemia. Tampere ülikooli arsti Laura Kotaniemi-Taloneni väitel on igal neljandal 22-25-aastasel naisel papilloomviirus.

See näitab, kui ulatuslikult on viirus Soomes levinud. Ühend HPV tuleb sõnadest human papilloma virus ehk inimese papilloomviirus, vahendab Helsingin Sanomat.

HPV on üks levinumaid suguhaiguseid. Papilloomviirus tekitab põletikke, millest võib hiljem välja areneda kasvaja. Uuringute järgi saab vaktsineerimisega ära hoida emakakaela, emaka ja emakavälise kasvaja teket. Poiste vaktsineerimisega hoitakse ära peenise, päraku, neelu ning muid pea ja kaela piirkonna kasvajaid.

HPV vaktsiini turvalisuse kohta käib veebis elav arutelu, kuigi terviseamet on seniste uuringute põhjal tunnistanud vaktsiini turvaliseks, nii et see on kantud Soome vaktsineerimisprogrammi.

HPV vaktsiin lisati Soome vaktsineerimisprogrammi tüdrukutele 2013. aastal ja poistele 2020. aastal. Sellele eelnes 15 aastat uuringuid.

Soome vähiregistri andmetel esineb emakakaelavähki kõige enam 30-44-aastastel. Praegustel andmetel, on vaktsiin turvaline ja see aitab ära hoida emakakaelavähki, sõnab Kotaniemi-Talonen.

HPV vaktsiini on antud 300 miljonit doosi kümnetes riikides. Papilloomviiruse saavad 80 protsenti soome meestest ja naistest. Põhiliselt nakatutakse limaskestade kaudu ja nakkus saadakse, kui alustatakse suguelu.

Karjaimmuunsus tekib siis, kui vaktsineeritud on 80 protsenti tüdrukutest ja poistest. Siis viirus enam ei levi.

HPV vaktsiini suhtes on aga tekkinud Soomes vastuseis. See võib tulla kümmekond aastat tagasi kasutatud vaktsiinist Pandemrix, mida anti seagripi vastu ja mis tekitas mõnedel inimestel narkolepsiat. Vanemad tahavad lapsi kaitsta kõige üleliigse eest ja meditsiinis on juba nii palju eri vaktsiine, et uut vaktsiini enam lastele ei soovita.

Osa inimesi väidavad, et HPV vaktsiin on loodud ainult majanduslikel põhjustel, mis aitab ravimifirmadel rohkem teenida.

Emakakaelavähk on ohtlik selles mõttes, et seda on raske avastada. Ainus vaevus võib olla ebaloomulik verine voolus suguühte ajal. Emakakaelavähi saanud isikutest on 5 aasta pärast elus veel 60 protsenti. Enamasti on kasvaja levinud emaka seintesse, soolde ja kusepõide. Siirded võivad olla kõhuõõnes ja kopsudes.

Kui sisse arvata varajases staadiumis avastatud kasvajad, on emakakaelavähi puhul 5 aasta pärast elus 70 protsenti haigestunutest. Soomes tuvastatakse igal aastal 160-170 emakakaelavähki. Emakakaelavähki sureb igal aastal 60-70 inimest.

Enamus papiloomviiruse juhtudest paranevad ise paari aasta jooksul. HPV testiga tehakse üle 30-aastastel naistel kindlaks oht saada emakakaelavähki. Suitsetamine suurendab emakakaelavähi ohtu, kuna see takistab paranemist.

Soomes saavad 10-12-aastased ehk 5-6. klassi lapsed HPV vaktsiini tasuta. Õppeaastatel 2020–2021 ja 2021–2022 antakse HPV vaktsiini ka 7-9. klasside poistele.

Ülejäänud saavad ise osta apteegist retseptiga vaktsiini Gardasil 9. Vaktsiin on mõeldud vähemalt 9-aastastele. Üle 30-aastaste puhul pole vaktsiinist enam kasu, kuna selleks ajaks on enamus papilloomviiruse juba saanud.

Sotsiaalmeedias väidetakse näiteks, et HPV vaktsiin põhjustab raseduse katkemisi, autoimmuunhaigusi ja muid raskeid haigusi. Samas pole uuringutes leitud seost vaktsiini ja raskete haigustega. Inimesed aga on kurtnud, et vaktsiin põhjustas tervisehäire, kuna häire tekkis peale vaktsineerimist.

Kommentaarid
(Külastatud 1,987 korda, 1 külastust täna)